Elevandijalgadega indialanna unistab kingade kandmisest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

21-aastane Tawheeda Jan.

FOTO: Sameer Mushtaq/ Caters News Agency/Scanpix

Kaasasündinud haigus pani 21-aastase indialanna Tawheeda Jani jalad nõnda paisuma, et see tekitab talle konkreetselt igal sammul ebamugavust.

Elefantiaas ehk elevanttõbi on kas kaasasündinud, mõne haigustekitaja (levib tihti moskiitodega) või kasvaja tagajärjel tekkinud ulatuslik turse. Elevanttõbe põhjustab lümfi ja vere äravoolu pikaajaline takistus, kaasneb naha sarvkihi paksenemine. Tawheeda Jani jalad olid juba sünnist saati tavapärasest suuremad, ent teismelisena paistetasid jalalabad niivõrd üles, et tal amputeeriti varbad, vahendab Daily Mail. Nüüdseks on ta aastaid saanud ravi, mis pole osutunud tõhusaks.

Indias Kashmiri piirkonnas Soi-Pathri külas elav Jan peab talviti harrastama tubast eluviisi, kuna lumevaibal pole paljajalu kuigi mugav astuda. «Olgu suvi või talv, ma olen kõndinud ainult paljajalu, kuna mu jalad on liiga suured isegi sandaalide kandmiseks. Jalatsite kandmise rõõm on minult kogu eluks ära võetud,» tõdes noor naine.

FOTO: / Caters News Agency

Teadaolevalt võib elevanttõbi mõjutada maailmas mitut miljonit inimest, ent huvitaval kombel ei pruugi paljudel tõsiseid sümptomeid tekkidagi. Siiski esineb sellistel inimestel lümfikahjustus. Enamasti avaldub elefantiaas just noores eas ja inimese jäsemetes, aga ka genitaalpiirkonnas, ning häirub vedelike tasakaal kehas. Tursunud jalgadega kõndida on äärmiselt raske ja ebameeldiv. Indialanna jalalaba on ligi 30 sentimeetrit pikk ning pea 20 sentimeetri laiune, mistõttu oli perel talle sobilike jalanõude leidmine suisa võimatu.

«Erinevalt mu viiest lapsest sündis vaid Tawheeda tursunud jalgadega – lapsena olid need juba sama suured kui täiskasvanul. See sai talle nagu needuseks, sest ta polnud võimeline kandma jalatseid nagu teised lapsed. Suviti sai ta veel väljas kõndida, aga talvel hakkas jalanahk pragunema, sundides ta tuppa jääma,» meenutas naise isa, põllumees Hamid Wagay.

Teismelisena läbis neiu operatsiooni – tema varbad amputeeriti -, millega loodeti panna jalgade kasvule lõpp. Seda aga ei juhtunud ning turses jalalabad hakkasid kõnnakut veel enam segama. Kuna elevandijalad on väga silmatorkavad, koges teismeline Tawheeda koolis palju kiusamist, mille tõttu ta lõpuks õpingud katkestas. Täna puudub noorel naisel visioon, kas elujärge on üldse võimalik parandada. 

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil ähvardab haigusse nakatumise oht rohkem kui 800 miljonit inimest 52 riigis. 2000. aastal oli nakatunud 120 miljonit inimest, neist 40 miljonit olid selleks ajaks juba töövõimetud. WHO on üritanud haiguse nakatuslikule poolele eri meetmetega piiri panna ning positiivse näitena suutis tänavu märtsis Egiptus kuulutada end elevanttõvest puhtaks maaks. WHO hinnangul saab elefantiaasi leevendada õige hügieeni, treeningu ning turses jäsemete liigutamisega, ent reaalsuses ei pruugi see paljudele ilmselt enam abiks olla.

Tagasi üles