Müsteerium: mees elas enda teadmata vaid 10 protsendi ajumassiga

Mustaga on näha aju osa, mis oli täidetud vedelikuga. Illustratsioon: Kuvatõmmis ajakirjas Lancet/ Feuillet et al/The Lancet

Arstidele ja teadlastele tekitab küsimusi mehe juhtum, kes suutis elada täiesti normaalset elu, kuigi tema kolju oli täiedud suuremas osas vedelikuga.  

44-aastane prantsuse pereisa sai ühel arstivisiidil teada, et tal puudub suurem osa tema ajust. Mehe pealuu oli täidetud vedelikuga ning seal oli väga vähe ajukudet, vahendab CNN. 

Mehel oli eluaegne haigus, hüdrotsefaalia ehk vesipea, mis tekib siis, kui liiga palju tserebrospinaalvedelikku surub ajule ning aju õõnsused suurenevad ebanormaalselt. Brüsseli Libre ülikooli kognitiivpsühholoog Axel Cleermans, kes juhtumi kohta loengut pidas ütles BBCle, et mees elas normaalset elu. Tal oli pere ja ta töötas. Mehe IQks testiti 84, mis on natukene allpool normaalset taset. See tähendab, et ta mõistus ei olnud hiilgav, kuid ta oli sotsiaalselt täiesti asjalik, rääkis psühholoog. 

Põhjus, miks mees üldse arstiabi otsis, oli jalavalu. Ta poleks osanud oodatagi, et lahkub haiglast teadmisega, et on elanud enamuseta oma ajust. Mees jätkas oma tavapärase eluga, koos naise ja lastega ning tööga riigiteenistuses.

Kolm mehe põhilist ajukanalit on täidetud vedelikuga ning tema ajutüvi ning väikeaju on surutud väiksesse ruumi, mida need jagavad tsüstiga. Cleermansi sõnul võib sellest haruldasest juhtumist õppida, aju plastilisus on ulatuslikum kui me arvasime. Tema sõnul on see märkimisväärne, et aju jätkab palju väiksema neuronite arvuga toimimist enam-vähem normaalses ulatuses.

Mis puudutab teadvust ehk seda, kuidas aju bioloogiline aktiivsus loob teadlikkust, siis Cleermans usub ideesse, et teadlikkus sõltub aju võimest õppida. Prantsuse mehe juhtum paneb proovile teooria, et teadvus tekib vaid ühes aju osas. Praegused teooriad väidavad, et inimesi teeb enesest teadlikuks aju osa nimega taalamus. Mees, kes elas ilma enamiku ajuta, ei kinnita seda teooriat.