Kas kõhulahtisus võib olla lapsele ohtlik?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ka emotsioonid ja stress võivad mõjutada seedimist.

FOTO: Panther Media / Scanpix / Aleksei Ivanov

Nii kõhulahtisus kui ka oksendamine võivad põhjustada kehas dehüdratsiooni, kuna inimene kaotab tegevustega palju vedelikku. Veepuudus tekib eriti kiiresti väikestel lastel ja vanuritel.

Kõhulahtisus ja oksendamine võivad tekkida erinevatel põhjustel, näiteks võivad süüdlased olla viirused, bakterid, parasiidid, mõned ravimid või terviseprobleemid, kirjutab familydoctor.org. Samuti raskesti seeditavad toidud, näiteks paljud maiustused, või pooltooreks jäänud toidud, näiteks liha või kala.

Sellises olukorras tuleks tarbida kindlasti vedelikku. Kui probleemid esinevad beebil, tuleks emal jätkata talle rinnapiima andmist. Rinnapiim sisaldab vedelikke ja elektrolüüte, mis aitavad dehüdratsiooni ennetada. Kui anna beebile toidusegu, ürita valida lapse haigestumise ajaks laktoosivaba variant, sest laktoos võib muudab kõhulahtisuse hullemaks. Vajadusel tasuks pöörduda arsti poole.

Väikeste laste puhul kasutatakse näiteks rehüdratatsiooniteraapiat (ORS), mis sisaldab segu soolast, suhkrust, kaaliumist ja teistest toitainetest, et asendada kaotatud vedelikke. Vanemad kui aastased lapsed võivad süüa dehüdratsiooni ärahoidmiseks ka suppe või veega lahjendatud mahlu. Küll aga tasuks olla ettevaatlik vaid vee või karastusjookide andmisega. Ainult veest ei saa laps piisavalt sooli ja toitaineid, mis aitavad veepuudusega toime tulla. Karastusjookides leidub aga tavaliselt väga palju suhkrut ning see võib lapse kõhtu ärritada.

Täiskasvanud ja eakad peaksid jooma oksendamise või kõhulahtisuse korral vähemalt seitse umbes 240-milliliitrist klaasi vett päevas. Eakad võivad kasutada ka ORSi või süüa vedelaid toite, et asendada kaotatud vedelikku.

Kliinik.ee järgi paraneb kõhulahtisus enamasti iseeneslikult, kui aga vedelikukaotus on suur ja väljaheites on verd, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole. Juhul kui kõhulahtisus on kestnud enam kui kaks nädalat, võib seda nimetada krooniliseks. Kroonilise kõhulahtisuse põhjuse selgitab arst, et määrata õige ravi.

Märgid, mis viitavad veepuudusele:

  • Urineerimisel väike kogus uriini või selle puudumine.
  • Tavapärasest harvem urineerimine. Imikute puhul näiteks vähem kui 6 märga mähet päevas. Natuke vanemate laste puhul viitab veepuudusele olukord, kus laps pole urineerinud kaheksa või rohkema tunni jooksul. 
  • Janu. Beebide puhul võib anda janust märku nutmine, ärritumine ning ind juua, kui talle midagi pakutakse. 
  • Ärritumine.
  • Söögiisu vähenemine.
  • Kaalukaotus.
  • Suukuivus.
  • Nutmisel pisarate puutumine.
  • Alla 18-kuustel beebidel pehmed laigus peapeal. 
  • Nahk pole nii elastne kui tavaliselt.
  • Unisus. 
Tagasi üles