Surmapõhjuste graafik: mullu kasvas suremus rahvastiku vananemise tõttu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Võrreldes eelmise aastaga vähenes suremus vereringeelundite haigustesse, suurenes aga suremus kasvatesse.

FOTO: Tervise Arengu Instituut.

Kuigi kõige enam elusid kaotasid eestlased vereelundite haigustele, siis kaalukas põhjus oli ka kõrgvererõhutõbi, millesse suri 2799 eestimaalast. 

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 442 surmajuhtu, mida on 1,1 protsenti rohkem kui aasta varem. Kasv on tingitud rahvastiku vananemisest – standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta hoopis vähenes: 1203-lt 1188-le ehk 1,2 protsendi võrra.

Üle poole kõikidest surmadest – 8005 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3199 meest ja 4806 naist. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3816 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 849 inimest – 648 meest ja 201 naist. Kuigi viimase liigi surmade arv kahanes 21 võrra, kasvas enesetappude arv 186-t 226-le ehk 21,5 protsenti.

Surma põhjuste registri andmed 2017. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Tagasi üles