Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Veebikonstaabel: inimesi häirib enam saksa tumedanahaline vägistaja kui eesti laste väärkohtlemine (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Veebikonstaabel Maarja Punak.
Veebikonstaabel Maarja Punak. Foto: Politsei- ja piirivalveamet.

Kui uudis väärkoheldud laste statistikast ja lastemaja avamisest sai sotsiaalmeedias vähe tähelepanu, siis kordades enam ärritusid inimesed Saksamaal aset leidnud vägistamise peale, kirjutab PPA veebikonstaabel Maarja Punak.

«Sarnaselt Tallinnale saab ka Tartu kohe-kohe lastemaja, mis on mõeldud väärkoheldud lastele. Eelmisel aastal Eestis registreeriti 515 seksuaalkuritegu, mille kannatanuks oli alaealine. Neist vägistamisena kvalifitseerus 104. Ohvrite keskmine vanus? ÜHEKSA AASTAT. 80 protsendil juhtudest oli väärkohtlejaks isa või kasuisa. See statistika juba iseenesest ajab südame pahaks. Rääkimata faktist, et tegemist on ju vaid jäämäe tipuga ehk juhtumitega, mille puhul politseisse üldse pöörduti. Kui paljudest praegu kestvatest väärkohtlemistest me aga tegelikult ei tea?» kirjutab Punak sotsiaalmeedias viitega Eesti Päevalehe artiklile.

Sellised lapsi peab aitama, rõhutab Punak. Lastemajad on selleks igakülgselt valmistunud, alustades läbivaatustoast ja lõpetades kunstiteraapiatundidega. Ta leiab, et selle info jagamine on vajalik, et see jõuaks abivajajani, kuid see kõik on tagajärgedega tegelemiseks. Veebikonstaabel uuris, kui palju on uudist lastemaja avamisest sotsiaalmeedias jagatud, ent seda olid teinud vaid vähesed. 

«Kümneid kordi enam sai mõni aeg tagasi tähelepanu aga uudis sellest, kui 82 miljoni elanikuga Saksamaal kedagi vägistati. Jah, võib keegi kommenteerida, see on sellepärast, et vägistaja oli tumedama nahavärviga. Kuidas see saab olla olulisem kui asjaolu, et aastas leiab umbes 100+ Eesti meest, et vahekord keskmiselt üheksa-aastase enda või oma elukaaslase lapsega on talle lubatud? Meil on siin ja praegu asjad halvasti,» tõdes Punak.

Nende väärkohtlejate tabamine ei ole tema sõnul ainult politsei teha, vaid oluline on ka märkamine ja hoolimine oma lähedaste ja tuttavate seas. Varemgi on selgunud, et inimesed on märganud, et midagi võib olla konkreetses peres valesti, kuid pole sellest kellegagi rääkinud.

«Need 100+ meest aastas ei pärine ühest suguvõsast ega üksikult väikesaarelt. Jah, võib-olla selle üleskutsega lööme järgmise aasta statistika lakke, kuid pärast seda peab järgnema langus, sest suurem teadlikkus ja oht karistatud saada peavad koostoimel vähendama aastate lõikes sarnaste juhtumite arvu. Vähemalt lootma peab,» märkis Punak.

Veebikonstaabel paneb südamele, et lastele tuleb rääkida, mis on õige ja mis vale, et nad suudaks sellest õigel ajal aru saada. Teemat tuleb üleval hoida, et need emad, kes on eri põhjustel silma kinni pigistanud lapse vägistamise osas oma elukaaslase poolt, leiaksid endas julguse tulla ja küsida abi nii endale kui lapsele.

Tagasi üles