Salmonellat leiti lihast varasemast poole vähem

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Salmonellad esinevad tapaloomade seedetraktis, aga ka linnumunades, pastöriseerimata piimas ja mujal loomsetes ning mitteloomset päritolu toiduainetes.

FOTO: Ekaterina Fedotova / PantherMedia / Ekaterina Fedotova

Eelmisel aastal tuvastati toiduainetööstuses salmonellat varasemast vähem, kampülobaktereid leiti ühest proovist. 

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) tegi eelmisel aastal zoonooside seirega 994 salmonellaproovi, neist 9 osutusid positiivseks, mis on pea poole vähem kui 2016. aastal.

Salmonella proove võeti värskest sea-, veise- ja linnulihast tapamajades ja lihalõikusettevõtetes. Lisaks uuris VTA möödunud aastal kampülobakteri esinemist linnulihas linnutapamajades. 2017. aastal uuritud proovidest oli üks proov kampülobakteri suhtes positiivne. Sama tulemus saadi ka aastal 2016.

VTA uuris möödunud aastal ka Yersinia enterocolitica esinemist sealihas ning võttis selleks kokku 250 proovi, millest neli olid positiivsed.

Toidu kaudu levivad zoonoosid ehk loomadelt inimestele edasikanduvad haigused võivad põhjustada inimestele tõsiseid terviseprobleeme ning majanduslikku kahju toiduainetööstusele. Zoonoosidest on Eestis inimeste hulgas enim levinud kampülobakterenteriit ning salmonelloos. 

Salmonellad on looduses laialt levinud mikroorganismid, mis esinevad tapaloomade seedetraktis, aga ka linnumunades, pastöriseerimata piimas ja mujal loomsetes ning mitteloomset päritolu toiduainetes. Yersinia enterocolitica on leitav mitmetelt imetajatelt ja lindudelt ning on väga oluline inimeste gastroenteriidi põhjustaja.

Zoonooside seirega võetud proovide positiivsete leidude korral parandasid ettevõtted tapamajades tapahügieeni, et välistada edaspidi rümpade saastumist, selgitasid välja ettevõtte saastumise ulatuse, selle allikad ja levikuteed ning ka loomade päritolufarmid rakendasid vajalikke meetmeid.  

Tagasi üles