Tulevased perearstid hakkavad saama põhjalikumat väljaõpet

Perearst on esimene inimene, kelle poole enamiku tervisehädade puhul pöörduda tasuks. Foto: West Coast Surfer/picture alliance/moodboard/Scanpix

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile residentuuri raamnõuete määruse eelnõu, millega plaanitakse pikendada peremeditsiini residentuuri kestust kolmelt aastalt neljale. Sellega saavad tulevased perearstid arstiõppe käigus senisest põhjalikuma ettevalmistuse.

«Perearst on inimese jaoks reeglina esmane ja sageli ka ainus kontakt tervisemure korral. Seepärast on esmatasandi arstiabi meie tervishoiu vundament ja on ilmselge, et perearstide tähtsus, koormus ja vastutus tulevikus veelgi kasvab. Selleks, et perearstide ettevalmistus vastaks paremini meie tervishoiusüsteemi vajadustele ja inimeste ootustele, soovime muuta perearstide väljaõppe aasta võrra pikemaks,» ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. 

Residentuuri pikendamine võimaldab tema sõnul tulevastele perearstidele rohkem nii teoreetiliste teadmiste kui praktiliste oskuste saamist. Eelnõu näeb ette, et peremeditsiin lisatakse nelja-aastase residentuuriga erialade loetellu. Muudatus võimaldab peremeditsiini residentidele piisava väljaõppe ka teistes meditsiini valdkondades (lastehaiguste, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, nina-kõrva-kurguhaiguste, nahahaiguste, naistehaiguste alal jm), aga ka üld- ja pisikirurgias ning erakorralises meditsiinis.

Peremeditsiini õppetooli professor dr Ruth Kalda sõnul on tegemist kauaoodatud muudatusega, mille nimel on peaaegu 10 aastat tööd tehtud. «Perearsti töö on unikaalne, sest ta nõustab ja ravib inimesi sünnist surmani, eri vanustes ja erinevate probleemidega. Valdkonnad, millega tegeleme, on kõige mitmekesisemad, samas oli meie eriala väljaõpe siiani kõige lühem,» tõdes ta. 

Residentuuri pikendamise plaani toetab ka Eesti perearstide selts. «Meil on hea meel, et noortel ja säravatel kolleegidel, kes peremeditsiini oma erialaks valivad, on võimalus omandada juba residentuuri ajal need teooriad ja praktikad, mis lühema õpiajaga kolleegidel tuli elukoolis omandada,» ütles seltsi juht dr Le Vallikivi. 

MTÜ Eesti noored perearstid juhatuse liikme Andres Lasni hinnangul lubab pikem residentuur muuta perearstide väljaõppe veelgi praktilisemaks ning sellest võidavad kõikide nimistute patsiendid. «Tänase päeva perearst-residendid on homse päeva perearstid, mistõttu on meie väljaõppe korraldus otseselt seotud esmatasandi arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteediga,» ütles ta.

Lisaks näeb eelnõu ette muudatuse, millega lisatakse uroloogia erialale androloogia lisapädevus. Samuti tehakse muudatus, millega liigitatakse suu-, näo- ja lõualuukirurgia erihambaarstide erialade loetelust eriarstide erialaks, et see vastaks enam eriala sisule. Ühtlasi laienevad nende eriarstide retseptide väljakirjutamise õigused.

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile, haigekassale, terviseametile, Eesti arstide liidule, Eesti perearstide seltsile, MTÜ-le Eesti noored perearstid, Eesti näo-lõualuukirurgia seltsile ja Eesti uroloogide seltsile.

Peremeditsiini residentuuri puudutavad muudatused on kavandatud jõustuma alates 2019. aasta 1. juulist, ülejäänud muudatused 2018. aasta 1. juulist.