Kõik, mida pead teadma Indias levivast rängast Nipah’ viirusest

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nipah's viirust kannavad n-ö puuviljanahkhiired.
Nipah's viirust kannavad n-ö puuviljanahkhiired. Foto: SAM PANTHAKY / AFP

Nipah’ viirus on hiljuti paanikat tekitanud surmav viirus, mida levitavad suur-käsitiivalised ehk puuviljanahkhiired nii inimestele kui loomadele. 

Oma nime on viirus saanud Sungai Nipah’ järgi – tegu on Malaisia külakesega, kus viirus esmakordselt 1998. aastal tuvastati, vahendab Deutsche Welle. Sellega kaasnes sigade nakatumise puhang, aastaga nakatus umbes 300 inimest ningi suri üle saja. Et haigus ei leviks edasi sigade kaudu, hukati miljonid sead, mis tipnes Malaisia jaoks märkimisväärse kaubandusliku kahjumiga. Sellest ajast saati pole piirkonnas Nipah' puhangut teadaolevalt esinenud.

Hiljutised haiguspuhangud on näidanud, et Nipah’ levib otsese kokkupuute tagajärjel nakatunud inimese või loomaga (veised, sead, lehmad). Samuti on tõenäoline nakkus saada saastunud puuvilju tarbides. 2004. aastal vallandus haiguspuhang Bangladeshis, kuna inimesed jõid toorest datlipalmimahla. Analüüsidega selgus, et mahla tooraine oli nakatunud nahkhiirte sülje ja uriini kaudu. Sellest ajast saati on haigust esinenud riigis pea igal aastal. WHO andmeil on haiguserisk üsna kõrge piirkondades, mis on puuviljanahkhiirte loomulikuks elupaigaks - Kambodža, Tai, Indoneesia, Madagaskar, Filipiinid.

Praegu Indias Kerala osariigis aset leidnud puhangu põhjustajaks peetakse surnud nahkhiiri (Pteropus genus), kes leiti ühe pere kodust Changarothi külast. Nakkus levis kiirelt pereliikmetele ning teistele, kes olid nendega nahakontaktis. Hetkel on teada, et nakkus on seal nõudnud kümne inimese elu ning ligi sada on pandud karantiini.

Nipah’ viirus võib põhjustada agressiivse ajupõletiku ehk entsefaliidi. USA haiguste tõrje ja ennetamise keskuse andmeil kestab haiguse peiteperiood 5-14 päeva, esimesed sümptomid võivad ilmneda 3-14 päeva järel. Sümptomiteks on palavik, oksendamine, peavalu, mõned kogevad tüsistusena ka ägedat respiratoorset sündroomi (SARS). Neile sümptomitele järgnevad tasakaaluhäired, unisus, peataolek. Patsient võib sattuda koomasse ning surra. Suremusmäär Nipah’ viiruse puhul on ligi 70 protsenti.

Tänaseks päevaks ei ole Nipah’ viiruse vastu vaktsiini loomadele ega inimestele. Ainuke toimiv ravivõimalus on intensiivravi ning sümptomite leevendamine. Nakatunud inimesed pannakse karantiini, et vältida haiguse leviku kasvamist puhanguks. Haiguse ennetamiseks tuleb vältida kokkupuudet haigete inimeste ning loomadega, niisamuti ei tasu tarbida datlipalmi vilju ega teisi tooreid puuvilju. Välistama peab nii nahkhiirelt inimesele, loomalt inimesele kui ka inimeselt inimesele kokkupuute.

Indias Kerala osariigis pandi haigusepuhang suure kella külge ning seal üritatakse haiguse levikule kiiresti piir panna. Kohalikele jagatakse sel teemal vajalikku infot ning rakendatakse meetmeid, et haigus ei leviks edasi ka puuviljade kaudu.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles