Konserveeritud kala on ühelt poolt lihtne ja soodne viis kala tarbimiseks, kuid teisalt võib tunduda liialt töödelduna. Toitumiseksperdi sõnul on parem süüa kalakonservi, kui et kalasöömisest üldse loobuda.
Kas konservkala suudab asendada värsket kala?
Tervislikum on süüa värskest või külmutatud kalast valmistatud toitu, kuid ka mõõdukas konservisöömine ei ole tervisele kahjulik valik. Silma võiks peal hoida tootes sisalduval, suhkrul ja soolal.
«Konservides on üldjuhul kala sisaldus väiksem, kuna tihti on seal mingid lisandid, näiteks vesi, õli või tomatikaste. Seetõttu on nende odavus suhteline,» rääkis Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. See aga omakorda tähendab, et D-vitamiini ja oomega-3-rasvhappeid on vähem, kuna kala ennast on vähem.
Ettevaatust liigse soolaga
Samas võivad sisaldada konservid päris suures koguses soola. «Näiteks 100 grammis soolaheeringas on umbes viis grammi soola ja täiskasvanud inimese päevane maksimaalne lubatud soolakogus on 6 grammi,» nentis Pitsi. Olenevalt tootest, võib olla konservidesse lisatud ka suuremas või väiksemas koguses suhkruid. Kui süüa ära ka konservis olev õli, saab juba ka arvestatavas koguses toiduenergiat.
Nädalas võiks kala süüa 2–3 korda. Eelistama peaks värskest või siis jahutatud või külmutatud kalast ise valmistatud toitu, soovitas toitumisekspert. «Kaladest saame D-vitamiini ja oomega-3-rasvhappeid. Kui süüa luudega kalu, siis võib sealt saada mingi koguse kaltsiumi,» sõnas ta.
Kui inimene ei taha süüa kala niisama, siis on Pitsi sõnul parem süüa aeg-ajalt konserve, kui loobuda kalasöömisest üldse. Sellisel juhul soovitab ta kindlasti lugeda toidu märgistust ja valida väiksema soola- ja suhkrute sisaldusega tooteid. Nädala peale kokku võiks süüa umbes 300 grammi kala, kuid juurde serveerida ohtralt lisandeid, näiteks köögivilju.
Saasteained olenevad kalast, mitte valmistamismeetodist
«Saasteainete sisaldus kalades sõltub mitmetest asjaoludest, näiteks püügipiirkonnast, vanusest, rasvasusest jms. Üldjuhul on väherasvastes ning avamerelt püütud kalades saasteainete sisaldused madalad, samuti kasvanduse kalas,» rääkis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidujärelevalve büroo juhataja Maia Radin.
Kalaliigid, mille puhul on tuvastatud kõrgemad saasteaine sisaldused, on Radini sõnul näiteks Läänemerest pärit rasvane kala – lõhe, meriforell, vanem ja suurem räim; merekaladest näiteks tuun, mõõkkala, hai ning teatud piirkondade mageveekalad. Seetõttu, ka konservide puhul, ei tohiks süüa ühte tüüpi konserve ja suurtes kogustes, tuleks varieerida erinevate kala ja kalatoodete vahel.