/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
/nginx/o/2018/05/24/7861037t1h45a2.jpg)
Inimesed arvavad sageli, et päikeskreemi kasutades pole võimalik nahka pruunimaks saada, kuigi tegelikult see arvamus tõele ei vasta.
Proviisor: kreemi kasutamine ei tähenda, et inimene jääb jumeta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kreemi kasutamine ei tähenda, et inimene jääb jumeta. Vastupidi, päevitus jääb pikaajalisem ja ühtlasem,» selgitas Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum. Ta lisas, et kreemid aitavad melaniinil jaguneda ühtlasemalt, väldivad päikseplekkide, allergiate, pigmendilaikude ja kortsude teket.
Proviisori sõnul on oluline rõhutada, et täiskasvanud inimese kogu keha katmiseks kulub keskmiselt kuus teelusikat kreemi, mistõttu ühest kreemipudelist neljaliikmelisele perekonnale kogu suveks kindlasti ei jätku. «Kahjuks kasutavad inimesed sageli kreemi liiga vähe, mis kogu kehale kaitset ka ei anna.»
Päikesekreemi peaks peale kandma umbes 30 minutit enne päikese kätte minekut. Rannas lebades peaks kreemikihti uuendama iga kahe tunni tagant – kui käiakse ujumas, siis veelgi tihedamalt.
Parim päikesekreem
Päikesekaitsevahendite olemusest arusaamiseks peab Rogenbaumi sõnul teadma ultraviolettkiirguse liike: maapinnani jõudvatest kiirgustest imenduvad UVB-kiired naha pindmisesse kihti, UVA-kiirgus tungib aga sügavamale nahka.
«Seega, kõige olulisem, mida vahendi valimisel silmas pidada, on see, et päikesekaitsetooted peavad kaitsma nii UVB kui UVA kiirguse eest,» selgitas proviisor. Ta lisas, et SPF, millest üldiselt räägitakse, näitab ainult UVB-kaitset, seetõttu on oluline jälgida, et päikesekaitsekreemi pakendil oleks nii SPF kui ka UVA märge.
SPF näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga ehk kui kaua võib päikese käes viibida põletust saamata. «Üldiselt võrdub üks SPF 15-20 minutiga, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib aeg jääda kümne ja isegi vähema minuti juurde,» rääkis spetsialist.
Ta tõi välja ka lihtsa valemi, kuidas leida sobiv päikesekaitsevahend: korruta naha enda kaitsevõime SPF numbriga tootel. «Näiteks, kui naha enda kaitsevõime on 15 minutit ja kasutatava toote SPF 20, võib seda toodet kasutades päikese käes viibida kuni viis tundi.»
Lapsele vähemalt SPF 30
«Ütleksin, et laste puhul on päikesekaitsekreemi kasutamine lausa kohustuslik,» toonitas priivor. See on niivõrd oluline, kuna uuringute järgi võivad lapseeas saadud päikesepõletused soodustada hiljem nahavähi teket.
Lisaks ei oska lapsed end päikese eest kaitsta ja nende nahk on täiskasvanute omast tundlikum. «Lastele tuleb määrida kaitsekreemi, mille SPF algab 30-st. Samuti tuleb siis jälgida, et toode kaitseks nii UVB kui ka UVA kiirguse eest.»
Pärast iga ujumist või rätikuga kuivatamist tuleb lapsele kreemi kindlasti uuesti peale kanda ning laste puhul tuleb vaadata ka vanust – erinevad kreemid on beebidele ja kuni 3-aastastele lastele ja lastele vanuses 3– 11 eluaastat. «Alla kuue kuu vanuste lastega ei tasu lõõskava päikese kätte üldse minna, kasutada katvat riietust ning püsida varjus.»
Päikeseallergiaga
Päikeseallergia all kannatava inimese päikesekaitsekreemi UV-filter peab olema vähemalt 15. Samuti peaks ta kandma riideid ja laia äärega kübarat või nokkmütsi. «Tõsi, suve nii täiel rinnal nautida ei saa, kuid ägeda allergia puhul on see paratamatu,» lausus proviisor.
Ta tõdes, et samas on päikeseallergia unikaalne selle poolest, et võib sama kiirelt kui tekib, ka kaduda. «Näiteks järgmisel korral randa minnes või soojale maale reisides võib see olla kadunud. Selle põhjuseks võib olla teise põhjustaja kadumine sinu organismist või ümbruskonnast,» selgitas Rogenbaum.
Füüsikalised ja keemilised päikekaitsekomponendid
Füüsikalise kaitsega kreemid sisaldavad peeneks pulbristatud mineraale. Nendeks on tavaliselt tsinkoksiid ja titaaniumdioksiid, mõned kreemid sisaldavad ka läbipaistvat tsinkoksiidi vormi Z-Cote. Need peegeldavad ja hajutavad päikesekiirgust, annavad hea kaitse UVB ja UVA osas, ei imendu nahka.
Seega on füüsikalise kaitsega kreemid mõningal määral ohutumad ja vähem ärritavad. Miinuseks on aga see, et pealekandmisel jätavad nad nahale valge kihi ja nende kaitse võib hõõrudes kergelt maha tulla, seega on vajalik sagedane korduvkasutamine.
Keemilise kaitsega kreemid sisaldavad aineid, mis neelavad kahjulikku kiirgust. Enamik neist on sünteetilised kemikaalid, mis imenduvad läbi naha. Kreemid on läbipaistvad ja värvitud ega jää nahal näha. Mõned neelavad UVA, teised UVB-kiirgust. Keemilise koostisega kaitsekreemid koosnevad enamasti mitmetest aktiivainetest, et kaitsta igasuguse lainepikkusega UV-kiirguse eest. Arvestada tuleb, et keemilise kaitsega kreemidel on kõrgem allergia tekke risk.
Kuna enamik päikesekaitsevahenditest kaitsevad suhteliselt hästi UVB eest, tuleb pöörata rohkem tähelepanu komponentidele, mis kaitsevad UVA eest. Parima toimega on Parsol 1789, Mexoryl SX, Mexoryl XL, Tinosorb S ja Tinosorb M. Viimane omab üheaegselt nii keemilisi kui ka füüsikalisi omadusi.
«Otseselt ei saa öelda, et üks päikesekaitsevahend on hea ja teine halb, pigem peab inimene ikkagi endale sobiliku leidma, kindlasti soovitan enne ostmist olenevalt nahatüübist ja päevitamise intensiivsusest konsulteerida ka apteekrida,» tõdes Rogenbaum.