Plaanid lapsesaamist edasi lükata? Pärast seda vanust ei päästa isegi viljatusravi

Karjääri ja eraelu vahel võib olla keeruline valida. Foto: Panther Media / Scanpix / Andriy Popov

Kuigi ka vanemas eas emaks saades võib rasedus kulgeda suuremate muredeta, tuleb eakamatel naistel arvestada võimalike riskidega ja sellegagi, et üle 50-aastastele naistele on Eestis viljatusravi keelatud.

«Kõige edukam aeg laste saamiseks on enne 35. eluaastat,» rääkis Tartu Ülikooli naistekliiniku naistenõuandla juhataja Pille Vaas. Ta selgitas, et naise viljakaks eaks loetakse vanust 15–49 aastat, kuid see ei tähenda kaugeltki, et igas eas on rasestumise tõenäosus sama. Kui 20. eluaastate alguses rasestub regulaarse suguelu korral aasta jooksul peaaegu 90 protsenti naistest, siis 35–39-aastastest rasestub sel juhul pool ja 45–49-aastastest kõigest viis protsenti naistest.

Isegi siis, kui üle 45-aastane naine otsustab kunstliku viljastamise kasuks, õnnestub vaid vähestele siirdada oma munarakust loodud embrüo. Seetõttu on sageli ainsaks võimalikuks lahenduseks doonoriks oleva noorema naise munaraku kasutamine. Neile, kes on vanemad kui 50 aastat, on aga kunstlik viljastamine Eestis keelatud.

Vaasi sõnul ei ole Eesti siinkohal erand, vaid pigem reegel, sest peaaegu kõikides maailma riikides kehtivad kunstlikule viljastamisele ealised piirid. Vanemas eas rasestumine võib olla nii ema kui ka lapse tervisele ohtlik, olgugi et meedias levivad aeg-ajalt lood õnnelikest eakatest emadest, nagu 72-aastane India naine Daljinder Kaur, kes sünnitas pärast 46-aastast abielu ja 20-aastast menopausi terve poisslapse. «70-aastaselt ei saa ükski naine emaks loomulikul teel ega oma munarakust. Kas viljatusravi üle 50-aastastele on eetiline või mitte jäägu nende riikide otsustada, kus seda tehakse,» arvas Vaas.

Kuigi ka vanemas eas naise rasedus võib Vaasi sõnul kulgeda suurepäraselt ja ilma eriliste vaevuste või probleemideta, tuleks tema sõnul arvestada riskidega. «Naise tervis muutub elu jooksul – võrreldes 20-aastasega on 40-aastasel sagedamini erinevaid haigusi, on vaja kasutada ravimeid,» selgitas tohter. Näiteks esineb vanematel beebiootel naistel sagedamini kõrget vererõhku, diabeeti ja rasedusdiabeeti, ülekaalulisust. Samuti on vanemas eas suurem oht, et rasedus katkeb või toimub sünnitus enneaegselt. Vastsündinu võib olla ka väiksekaaluline. Tulevase ilmakodaniku tervist võivad otseselt mõjutada kromosoomhaigused ja väärarendid.

Samas ei tasuks Vaasi sõnul vanemas eas sünnitamist ka üksnes mustades toonides näha. «Iga rasedus on erinev ja iga laps on erinev,» rõhutas ta. Ka 40-aastane naine võib olla väga heas füüsilises vormis ja terve. Keskealistel on tavaliselt rohkem teadmisi ja tervise hoidmiseks vajalikke oskusi. Kui siis ilmale tuua teine või kolmas laps, võib kasu olla ka varasemast kogemusest. «Korduvsünnitajad on sageli rahulikumad, sest neil on vajalik kogemus juba olemas,» rääkis arst.

Vaasi sõnul on Eestis sünnitajate keskmine vanus aastatega tõusnud. Kui 2016. aastal oli tulevane ema sünnituse ajal keskmiselt 30,5-aastane, siis 2006. aastal oli ta 28,1-aastane. Tõusnud on ka esmasünnitajate keskmine vanus. Kui tunamullu oli see 28 aastat, siis kümme aastat varem 25,1 aastat. Sellegipoolest leidub ka verinoori emasid. Kahe aasta eest olid viis kõige nooremat sünnitajat kõigest 14-aastased. 0,2 protsenti sünnitajatest olid 45–49-aastased ja 4,3 protsenti 40–44-aastased. Üha rohkem on Vaasi sõnul sünnitajate hulgas töötavaid ja kõrgharidusega naisi, samas kui üliõpilaste osakaal on tunduvalt vähenenud – 7,6 protsendilt 3,5 protsendini.

Tohtri hinnangul on sünnitajate vanuse tõusul mitmeid põhjusi. Sünnitajate keskmise vanuse tõusul mängivad sageli rolli naise soov saada haridus, leida sobiv töö, saavutada majanduslik kindlustatus ja meelepärane ühiskondlik positsioon. Teiseks on tänapäeval võimalik emaks saada paljudel naistel, kellel varem tuli sellest tõsiste haiguste pärast loobuda või kes oleksid vajanud viljatusravi. Kuid muutunud on ka ühiskonna suhtumine lastesaamise edasilükkamisse ja hilisemas eas rasestumisse. Neil põhjustel on sünnitajate keskmine vanus paljudes maailma riikides tõusnud.

Üldised, kõikjal maailmas toimuvad muutused ei tähenda siiski, et kõik naised, kes vanemas eas rasestuvad, teevad seda samal põhjusel. «Mõnel naisel ei ole sobivat partnerit, mõni soovib õppida ja teha karjääri, mõni ei jää rasedaks enda või partneri terviseprobleemide tõttu. Seetõttu ei saa ega tohigi naisi ühe mõõduga hinnata,» rõhutas Vaas. Ta lisas, et tavaliselt soovivad naised vähemalt üht last ja sageli saadakse teinegi. Seevastu sünnib kolmandaid ja neljandaid lapsi oluliselt vähem. See on viimase kümne aasta jooksul püsinud üsna samal tasemel.