Veenilaiendid on mõlema soo mure, mis algab märkamatult

Veenilaienditest võivad välja kujuneda koledad ja raskesti ravitavad haavandid.

FOTO: Inna Talan / PantherMedia / Inna Talan

Veenilaiendid ei ole sugugi vaid vanemate naiste haigus, nagu sageli arvatakse, vaid see vaevab ka nooremaid naisi ja mehi.

Ida-Tallinna Keskhaigla tromboosiõde Aire Põder selgitas Terviseuudistele, et vahet tuleb teha pindmistel veenilaienditel, mis ei ole eluohtlikud, ja tromboosil, mis on süvaveenihaigus. Kui veeni sees olevad klapid enam korralikult ei sulgu, valgub veri gravitatsiooni mõjul alla ja veen venib välja.

Kui veri enam hästi ringi ei käi, tekibki jalgade paistetus ja valulikkus – need lähevad tursesse ja muutuvad õhtuks raskeks kui pakud. Võivad tekkida koguni säärelihase krambid.

Veenilaiendid on kroonilise veenipuudulikkuse ehk varikoosi tagajärg. See on haigus, mida esineb kõige sagedamini säärtel ja reitel. Krooniline veenipuudulikkus esineb 10-15 protsendil meestest ja 20-25 protsendil naistest.

Eriti ohustatud seisva ja istuva töö tegijad

Krooniline veenipuudulikkus areneb astmeliselt ja algul ei pruugi väliselt midagi märgata olla. Naised haigestuvad üldiselt sagedamini. Eriti ohustab see haigus seisva ja istuva töö tegijaid, aga ka rasedaid ja eakaid inimesi. Kahjulik on istuda jalg üle põlve, samuti ülekaal ja hormoonravi.

Tegu on sageli esineva, alaravitud ja samas progresseeruva haigusega. «Patsiendi elu see ei ohusta, aga ilusaid jalgu tavaliselt tagasi ei saa ja kokkuvõttes halveneb elukvaliteet,» lausus Põder. Lõpuks võivad välja kujuneda koledad ja raskesti ravitavad haavandid.

Kroonilise venoosse puudulikkuse korral aitab kõige paremini kompressioonravi ehk ravi- või tugisukkade kandmine. Kompressioonpõlvikud sobivad nii meestele kui ka naistele. Kompressioonsukki kannavad ka paljud sportlased, kes on neist oma rasketele jalgadele leevendust saanud.

Ravisukk tuleb jalga panna hommikul ja ära võtta õhtul magama minnes. Väljastpoolt tulev surve soodustab verevoolu, veresooned ei veni enam rohkem välja ning paistetus ja sellega kaasnev valu leeveneb. Rõhk sukkades on tugevaim pahkluul ja väheneb sujuvalt kuni reie keskosani, suunates verd südame poole.

Ravisukki valides tuleb vaadata, kas pakendil on kirjas rõhk (Mm/Hg). Kui karbi peal rõhku märgitud ei ole, siis ei ole need ka ravisukad. DEN näitab vaid sukaniidi omadusi, mitte rõhku. Soovitatav profülaktiline rõhk on 15–23 Mm/Hg, süvaveeni tromboosi korral kuni 30.

Parimad vereringet ergutavad harjutused on:

•ujumine,

•treppidest ülesminek,

•varvastele tõusmine.

Loe rohkem portaalist Terviseuudised.

Populaarne

Tagasi üles