Putukate sutsakad viivad EMOsse rohkem inimesi kui peaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kui putukas nõelab suhu või pähe, ei ole see ohtlikum, kui torke saamine ülejäänud kehas.

FOTO: Karli Saul / SCANPIX BALTICS

Putukahammustused viivad inimesed EMOsse enamasti põhjuseta. Raskest allergilisest reaktsioonist annab märku paari minutiga tekkiv lööve, teadvuse kaotus ja kontaktivõimetus. 

Kevad on alanud suviselt ning mesilased, herilased ja vaablased toimetavad. Nii nagu putukad liikuma hakkavad, jõuavad inimesed ka putukahammustustega EMOsse, ütles erakorralise meditsiini arst Märt Põlluveer täna Terevisioonis.

«Fataalselt lõppevad juhtumid on väga harvaesinevad. Enamikel juhtudel on teil väike kubel, natuke sügeleb ja on vastik ja paha,» sõnas Põlluveer.

Kui inimesel on äge allergiline reaktsioon juba elus korra olnud, siis on kõige ratsionaalsem perearstilt endale vajalikud ravimid valmis muretseda. Teistel juhtudel mürgile reageerimist ennustada ei saa.  

Kui inimene ei kaota peale hammustust mõne minuti jooksul teadvust, siis tal reeglina ägedat allergiat ei ole, rääkis arst. «Kui inimene muutub mõne minuti jooksul passiivseks, ütleb, et peab maha istuma ning lõpuks pikali heitma ja temaga ei ole võimalik enam kontakti saada, tuleks viivitamatult abi kutsuda. Kui olete mõned minutid peale putukahammustust terve, siis teil oli halb kogemus, kuid see läheb mööda,» seletas ta.

Anafülaksia puhul tekib järsku üle kogu keha lööve. «Levinud on arusaam, et kui putukas nõelab pähe, siis see on ohtlikum, kui näiteks jalga saadud torge. Juhul, kui inimene on mürgile vastuvõtlik, siis tekib tal reaktsioon üle keha, olenemata sellest, kuhu ta algselt nõelata sai,» rääkis arst. Teine tunnus on tema sõnul hingamistakistus, kuid seda on raske hinnata, kui inimene on niigi närvis.

Kui üks tugev reaktsioon on juba olnud, on põhjust uskuda, et see reaktsioon kordub ning tuleb muretseda ravim. See on arsti väljakirjutatud pastakakujuline adrenaliinidoos, mille saab endale ka läbi riiete reie välisküljele süstida. Võib ka juhtuda, et anafülaksiat ei esine peale ühte korda aastakümneid, kuid siis äkki lööb see välja. See oleneb Põlluveeri sõnul erinevate putukate mürgist ja mõne putuka mürk on toksilisem.

«Kui herilane nõelab suhu, muudab see enesetunde halvaks, kuid see ei tähenda, et putukahammustus vajaks seetõttu erakorralist abi,» sõnas arst. Ta lisab, et putukat EMOsse või kiirabisse kaasa võtta ei tasu, sest neid seal ei uurita.

Tagasi üles