Päikesekaitsekreem tekitab vähki - müüt või põhjendatud hirm?

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Igal kevadel, kui päikesekaitsekreemid vajalikuks osutuvad, ilmub hoiatavaid lugusid, et kreemid ise põhjustavad oma sisalduse tõttu nahavähki. Terviseamet lükkab need kuuldused ümber.

Enamik kreemidest sisaldab ka vähki tekitavaid aineid, kirjutab Terviseuudiste portaal. Nendeks kemikaalideks on oksübensoon, triklosaan, parabeenid, ftalaadid jm. Eriti ohtlikuna tõid teadlased välja oksübensooni, mida seostatakse melanoomi tekkega.

Terviseameti esindaja Simmo Saare kinnitusel pole muretsemiseks põhjust. Nimelt uurib Euroopa Liidu tarbijaohutuse komitee (SCCS) pidevalt turul olevates toodetes sisalduvate ainete mõju inimese tervisele, piirates või keelates erinevate komponentide kasutamist.

Näiteks oksübensooni ehk bensofenoon-3 sisaldust UV-filtrina kosmeetilistes päikesekaitsetoodetes piirati eelmise aasta septembrist kuni kuue protsendini (massiprotsendini). Selline kogus EL tarbijaohutuse teaduskomitee kinnitusel inimese tervist ei ohusta.

Triklosaani sisaldust kosmeetikatoodetes piirati komitee seisukohale tuginedes 2015. aasta suvel, sest triklosaani jätkuv kasutamine säilitusainena 0,3-protsendilise kontsentratsiooni ülempiiri korral ei ole kõigis kosmeetikatoodetes tarbija jaoks ohutu. Komitee leidis, et selle kasutamine 0,3-protsendilise kontsentratsiooni ülempiiri korral hambapastades, seepides, dušigeelides ja deodorantides, näopuudrites ja peitepulkades, on ohutu.

Terviseameti seisukoht on, et päikese eest tuleb end kaitsta kas mõõdukalt päikese käes viibides või sobivat päikesekreemi kasutades. Kindlasti võiks esimesena soovitada liigsest päikesest hoidumist, sest päikesekiirguse üledoosiga kaasnevad päikesepõletus, kortsud ning nahavähi ja silmahaiguste tekke oht.

Loe lugu täismahus Terviseuudistest.

Loe ka neid

Tagasi üles