Maitse terviseks: naat, nõges ja võilill on väärt supertoidu mainet

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naat.
Naat. Foto: Arvet Mägi

Kevadel tasub süüa noort ja värsket umbrohtu, näiteks naati, nõgest ja võilille. Seda mitte ainult maitsepaleti avardamiseks, vaid ka tervise huvides, kuna need soodustavad organismi puhastust, kirjutab tervisliktoitumine.ee.

Naat ja nõges aitavad kehast välja viia jääkaineid, naat on seejuures tõhus soolade väljauhtuja, sobides ka podagrahaigetele. Võilille tasub aga pruukida muuhulgas maksa toetamiseks, vere puhastamiseks ja nahahädade leevendamiseks. Nii naat, nõges kui ka võilillelehed leevendavad kevadväsimust ja nendes on palju vitamiine-mineraalaineid, eriti rikkalikult aga C-vitamiini. Nõges sisaldab rauda, kaaliumit, kaltsiumit ja magneesiumit.

Naat on vääriline vastane supertoitudele – see on eriti rikas E-vitamiini poolest, sisaldab eeterlikke õlisid, antioksüdante, mineraal- ja kiudaineid. Naadil on ka kahjulikke soolebaktereid hävitav toime. Naadist valmistatud toit on organismile kergesti omastatav. Naat tasakaalustab seedimist ning aitab paremini omastada valke ja süsivesikuid. Naaditoidud soodustavad liigse vee eemaldamist organismist, parandavad seedeelundite tegevust ja on abiks põletike ravis (reuma, podagra, liigesepõletik).

Võilillest on leitud üle 60 toitaine ja tervist toetava ühendi – näiteks on selles rohkem beetakaroteeni kui porgandis, rohkem kaaliumit kui banaanis, rohkem letsitiini kui sojas ja rohkem rauda kui spinatis.

Igast kohast ei maksa siiski taimi korjata. Kindlasti ei tasu umbrohtu korjata maantee äärest ja kraaviservalt, kuhu võib reovesi sisse voolata. Parim korjamiskoht on kodune aianurk või tuttav metsaalune. Toiduks sobib ennekõike noor umbrohi.

Naadil võiksid olla lehed korjamise ajal veel koos, rahvakeeli varesejalus või kanavarbais. Nõgesest tasub aga noppida vaid võsusid ning pealmisi otsi ja lehti – sõrmedega tunneb ära, kust algab puisem-kiulisem osa, mis söögiks ei kõlba. Võilillelehti võiks korjata taime õitsemisaja alguses ehk valdavalt maikuu keskpaigas.

Kui noort naati ei pruugi enne tarvitamist kuumtöödelda, siis nõges vajab kerget kuumaveevanni, et see söömisel suud ei kõrvetaks. Kes soovib, võib mõlemat enne kasutamist keevas vees hoida. Taim tuleb panna anumasse ja valada üle äsja keema tõusnud veega, seejärel hoida selles minut või paar, maksimaalselt viis minutit, kuni värv tõmbub erkroheliseks. Kui aga segate nõgest smuutisse, pole vaja seda enne kuuma vette kasta.

Tutvu tervisliktoitumine.ee-s ka retseptiga, mida umbrohust valmistada. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles