Dementsus võib inimest tabada juba 40. eluaastates

Sage unustamine võib anda märku dementsusest. Foto: panthermedia.net / Andriy Popov/scanpix

Inimeste eluea pikenemisega suureneb dementsuse sündroomiga patsientide hulk, kuid teadlikkus haigusest on väga madal, sõnas Tallinna Diakooniahaigla tegevusterapeut Hanna-Stiina Heinmets Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Dementsus ei olene inimese eluviisidest ega ole vaid eakate haigus. «Kohtusin hiljuti Taanis 40. eluaastates inimestega, kes olid viis aastat seda haigust põdenud,» tõi Heinmets näite.

Kui viirushaiguse sümptomitest saab igaüks aru, siis dementsuse ilminguid on märksa raskem tabada. Samas ainuüksi see, kui unustate ära, kuhu kaubanduskeskuse parklas auto jätsite, ei näita veel midagi halba. Kui rahulikult järele mõtlete ja auto asukoht meelde tuleb, on kõik korras, kinnitas terapeut. Kui aga enam ei mäleta, et üldse autoga tulite, on olukord tõsisem.

Sageli märkavadki esimesi ohumärke hoopis lähedased või kolleegid. Näiteks unustab töökaaslane koosoleku ära või ei tee enam muid harjumuspäraseid asju, lisaks pole ta unustamise pärast enda suhtes kriitiline. Sarnaseid märke ei tohiks ignoreerida, kuna dementsust ei ole võimalik ravida, küll aga saab süvenemist edasi lükata, millega inimesed saavad juurde hästi elatud aastaid.

Üldiselt on aga teadlikkus haigusest madal ning arsti juurde jõutakse, kui dementsus on juba kaugele arenenud. Lühimäluhäireid ignoreeritakse või lükatakse pikka aega normaalse vananemise kapsaaeda, tõdes Heinmets.

Haiguse süvenemisest annavad märku mitmed sümptomid. Näiteks unustatakse tablettide võtmine üldse ära nagu ka põetav krooniline haigus, küsitakse sama küsimust lühikese aja jooksul mitu korda või muutub pesemine vastumeelseks. Mingist hetkest ei tunne dementsuse sündroomiga inimene enam kõige kallimaid ära. «Lähedastele võib see olla väga valus. Näiteks on inimene kaks korda abielus olnud, teda hooldab teine abikaasa, kuid lühimälu kaotanud haige räägib vaid oma esimesest kaasast,» rääkis Heinmets.

Tihti muutub dementsusega inimeste käitumine tavalistes olukordades ettearvamatuks. «Haige inimene tajub olukordi teisiti – näiteks elab ta sel hetkel oma lapsepõlves ja ootab ema, aga tegelikult on ta ümber hooldajad, kes tal midagi muud teha käsivad. Õiged sõnad ei tule kohe meelde ja nii võtab ta kasutusele käed–jalad, sülitab või hammustab. Tuleb aru saada, et see agressiivsus ei ole suunatud hooldaja, vaid olukorra vastu,» kirjeldas Heinmets oma igapäevatööd.

Õnneks on dementsusest hakatud järjest rohkem rääkima ja lähedasi hooldavad inimesed käivad üksteise toetamiseks koos MTÜ-s Elu Dementsusega. Loodud on kodulähedasi tugigruppe üle Eesti. Dementsuse teema on arutluse all ka 11. augustil Paides toimuval Arvamusfestivalil.

Kuula saadet täismahus siit.