Kas tõesti rongaema? Kui kauaks peaks lapsega tegelikult koju jääma?

Elu alguses vajab laps eriti vanemate hoolitsust. Foto: Panther Media / Scanpix / Hannes Eichinger

Kuigi sageli kiputakse väikese lapse kõrvalt tagasi tööle minevaid emasid süüdistama hoolimatuses, siis tegelikult kedagi asja eest teist taga rongaemaks tembeldada ei tohiks, sest kõik sõltub pere ning ühiskonna valikutest ja võimalustest.

«See, kui kauaks jääda lapsega koju, on iga naise ja iga pere individuaalne otsus,» rõhutas Lääne-Tallinna Keskhaigla vastsündinute osakonna juhataja ja lastearst Pille Saik. Tohtri sõnul sõltub see ema ja lapse tervisest, pere toimetulekuvõimalustest ja teistestki asjaoludest. Väga olulised on näiteks riiklikud lapsehoiuvõimalused ja seegi, kes kuuluvad pere tugivõrgustikku ehk kas on vanaemasid, vanaisasid või teisi lähedasi, kelle hoolde saab lapse jätta.

Ka Tallinna lastehaigla pediaater Merle Paluste rõhutas, et tegemist on väga individuaalse otsusega. Ta lisas, et mida kauem laps kodus olla saab, seda parem, kuid ema ei peaks end ka süüdi tundma, kui ta on sunnitud lapse näiteks pooleteistaastaselt lastehoidu viima. «Ega ta selle pärast siis halvem ema ole, et teised lapsed tuleb ka ära toita,» rääkis tohter. Tema sõnul ongi lapse väga vara lasteaeda viimisel tavaliselt majanduslikud ja sotsiaalsed põhjused, milles ei ole õiglane vanemaid süüdistada.

«Väga paljudel vanematel ei olegi teist võimalust kui pisikese lapse kõrvalt tööle minna,» rõhutas Paluste. Paljudel peredel hakkab majanduslik olukord pitsitama ja tekitama ärevust. «Kui seda ärevust ei aita maandada pereisa, siis saab kannatada lapse ja ema kiindumussuhe. See tekitab omakorda pingeid ka paarisuhtes,» lisas pereterapeut Küllike Lillestik. Ka tema sõnul on iga pere erinev ning ühe puuga kõiki mõõta ei tohiks. «Mina julgustan alati iga peret oma enda otsuseid tegema, lähtudes oma võimalustest ja lapsest,» toonitas Lillestik.

Kui panete väikese lapse lasteaeda, siis peate olema ette valmistatud selleks, et olete iga kahe nädala tagant haiguslehel.

Rinnalapsega võiks kodus olla

Nii Paluste kui Saigi sõnul sõltub laps kõige rohkem emast siis, kui ta on rinnapiimatoidul. Sel ajal vajab laps ka ema pidevat lähedust. See, kui kaua last rinnaga toitma peaks, on aga vastuoluline küsimus. «Seisukohti, kui kaua peaks naine imetama, on erinevaid, alustades poolest aastast ja lõpetades kahe kuni kolme aastaga, kuid levinud on arvamus, et laps võiks saada rinnapiima vähemalt esimese eluaasta,» rääkis Saik.

Lapse võimalusel rinnaga toitmine on väga oluline ka nii Paluste kui ka Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja ja naistearst Piret Veeruse sõnul. Paluste rõhutab siiski, et  pooleteise aasta vanuse lapse toit peaks olema peretoit. «Kui see on üksnes rinnapiim, siis on laps valesti toidetud. Enamasti käivad nad pooleteiseaastaselt öösiti rinna peal ja hommikul ka mõnulevad seal, kuid lapse normaalse arengu tagamiseks peab laps siis põhitoiduna lusikatoitu sööma,» rääkis arst.

Paluste sõnul on lapse jaoks väga oluline seegi, et ta tunneks end lasteaias, emast eraldatuna hästi. Seetõttu võiks ta võimalusel vähemalt kaheaastaseni kodus olla. «Kaheaastane laps saab tavaliselt ise söömise ja potil käimisega hakkama, ta suhtleb ja mängib teiste lastega. Tal on seal huvitav. Pooleteiseaastane ei saa veel väga hästi aru, miks ta järsku emast eraldatud on,» selgitas arst.

«Kui naise keha on sünnitusest taastunud, ei tähenda see, et nüüd on aeg kiiresti tööturule naasta. Laps nõuab hoolitsust, tähelepanu, lähedust ja koos kasvamist. Niisamuti on lapse lähedus vajalik emale ja isale,» lisas Veerus. Tema sõnul oleks ideaalne see, kui naine saaks tööle naasta vastavalt enda ja lapse valmisolekule ning esmalt osalise tööajaga. See eeldab tööandjalt paindlikkust, mida paraku igas töökohas ei pakuta.

Väiksematele lastele võib kehvasti mõjuda seegi, kui tal tuleb öösel vanemast eemal olla. «Alla kaheaastane laps muutub üle kahe öö emast eemal olles rahutuks ja ärevaks, kui ema on tema peamine kiindumusobjekt,» selgitas Lillestik. Seetõttu oleks hea tööle naasmist võimalusel edasi lükata siis, kui töö nõuab pikalt reisidel äraolemist.

Lasteaias ringleb hulk haigusi

Lapse tervise seisukohast oleks Saigi hinnangul samuti hea, kui ta saaks vähemalt esimese eluaasta, ideaalis pikemaltki, olla kodus oma vanemate läheduses. Ta selgitas, et vastsündinu immuunsus on sünnihetkel küll kõrge, kuid see hakkab pärast sündi järjest langema. Kõige madalam on lapse immuunsus tohtri sõnul kuue kuu vanuselt – sel ajal on ta  haigustekitajatele kõige vastuvõtlikum. Mida vanem on laps, seda tugevam on tema immuunsus ja ta ei haigestu nii kergesti. «Kuna lastekollektiivides on nakkused kiired levima, on oluline, et lapse immuunsüsteem oleks võimalikult tugev selleks ajaks, kui ta hakkab sõimerühmas või lasteaias käima,» rääkis Saik.

Neil, kes panevad lapse varakult lasteaeda, tuleb Paluste sõnul arvestada ka sellega, et haige lapsega tuleb vanemal koju jääda. «Kui panete väikese lapse lasteaeda, siis peate olema ette valmistatud selleks, et olete iga kahe nädala tagant haiguslehel,» hoiatas ta. See, et lasteaias käiv väike laps sageli haigeks jääb, on tohtri sõnul täiesti normaalne.

«Tänapäeva meditsiini seisukoht on, et kerged haigestumised tugevdavad immuunsüsteemi, kuid see ei tähenda, et haige lapse võib lasteaeda viia. Ka nohu on haigus ja sellega tuleb koju jääda,» rõhutas Paluste. Hulga tõsiste haiguste vältimiseks tuleb tema sõnul aga laps kindlasti õigel ajal vaktsineerida. Last ohustavad näiteks tõsiselt leetrid, teetanus ja läkaköha, mille vastu saab end vaktsineerimisega kaitsta.

Appi tuleb lapsehoidja

Lillestiku sõnul oleks hea, kui ka pisikesel lapsel oleks mõni tund päevas hoidja ja ema saaks tegeleda tulevikku vaatamisega, sest see võimalus annab ka emale rohkem kindlust ja turvatunnet. Seda, kui oluline on olla väikest last kasvatades heas tujus ja endaga rahul, märkas Lillestik siis, kui tema kaks last väikesed olid. «Kui olin mures ja ärevil, siis ei olnud mul ka jõudu lapsega nii palju tegeleda, kui tal seda vaja oleks olnud. Minu pojal oli minuga kahesena kodus väga igav,» meenutas Lillestik. Seetõttu otsustas ta lapse kahesena mõneks tunniks – hommikul kella üheksast kuni päeval kella ühe-kaheni – väikese rühmaga erahoidu viia. «Nägin, et tal oli hommik otsa palju toredat tegevust olnud. Siis tuli ta koju ja magas nagu nott,» rääkis Lillestik.

Kuigi sageli loodetakse pisikese lapse kasvatamisel ka vanavanematele, võib Lillestiku sõnul hea ja turvaline lapsehoidja või väikeste rühmadega lastehoid olla hoopis parem lahendus. «Vanaemad on meil sageli väga noored ja lapselaste hoidmiseks peavad nad tegema oma töögraafikus muudatusi. Kui vanavanemad peavad töö ja lapselapse vahet jooksma, siis võib see tekitada veelgi rohkem pingeid. Samuti võib tüli tekitada see, kui vanavanemad sekkuvad liiga palju noorte ellu,» selgitas ta. Seetõttu võiks Lillestiku sõnul vanavanematele jääda võimalus lapsega kvaliteetaega veeta ja mitte niinimetatud täiskohaga lapsehoidja töö. 

Lillestik lisas, et laps julgeb minna maailma avastama vaid siis, kui ta teab, et tal on alati võimalik koju tagasi tulla. Seetõttu võiks ka lapsehoidja hoolde või lastehoidu jätta esialgu mõneks tunniks ja kindlasti ei tohiks teda sinna pikemalt jätta karistuseks, sest selline karistus rikub vanema ja lapse vahelist kiindumussuhet ning tekitab lapses ebakindlust.

Sünnitusest taastumine on oluline

«Enne lapse kõrvalt tööle naasmist on naise tervise seisukohast oluline, et naine oleks sünnitusest maksimaalselt taastunud,» rõhutas Veerus. Füsioloogiline taastumine sõltub tema sõnul sellest, kuidas sünnitus kulges ja kas esines tüsistusi. Kui sünnitus kulges ilusti ja naise üldine tervislik seisund on hea, siis taastub ta sünnitusest kergemini. Keisrilõikest või ulatuslikust lahkliharebendist taastumine võtab aga kauem aega.

Kui sünnituse käigus suuri probleeme ei olnud ning naise tervislik seisund on hea, võtab taastumine aega keskmiselt umbes kaks kuud – selle ajaga taandarenevad rasedus- ja sünnitusjärgsed muutused naise kehas. Veerus siiski rõhutas, et lisaks naise keha taastumisele on vajalik võtta aega ka selleks, et lapsega koos kasvada. Seetõttu ei ole kahe kuu pärast kohe tööle tagasi tõtata tavaliselt siiski mõistlik.

«Naistearstide soov on, et riik looks võrdsed võimalused mõlemale vanemale kodus lapse eest hoolitsemiseks,» rääkis Veerus. Kui vanemad kasvatavad väikelast, siis peaks neil tema arvates mõlemal olema üheaegselt võimalus osalise tööajaga töötada, et tagada ema ja isa õiguste ja kohustuste tasakaal nii pere- kui tööelus. Kindlasti tuleks riigil ka tagada kõigile lastele võrdsed lastehoiuvõimalused.