Puuk võib märkamatult raskesti haigeks teha

End täissöönud puuki on nahal kerge märgata, puugivastset aga mitte. Foto: Erik Prozes / Postimees

Sage metsaskäija teab, et selga tuleb panna puukide eest kaitsvad riided ning hiljem iga koht kehal üle kontrollida. Siiski võib puuk rünnata nii kiirelt, et ei oska karta ega nakkust kahtlustadagi.

«Ma ei jõudnud voodist püsti tulla, väga valus oli. Tund aega ajasin end üles, et üldse jalgadele saada,» sõnas borrelioosi põdenud Ingrid (57). Kui ta diagnoosi sai, hakkas pihta antibiootikumiravi, ent haigus oli juba jõudnud mõjutada liigeseid ja närvisüsteemi, mistõttu esineb tal ka neli aastat hiljem haigusest tingitud tagajärgi.

«Liigesed valutavad, jalad paistetavad üles, käed jäävad tuimaks, see kõik mõjutab otseselt liikumisvõimet ja seda enam välja ravida ei saa. Mitu korda on kätesse tuimuse pärast süste tehtud. Silmanägemine on halvemaks läinud ja kõrvakuulmist on mõjutanud, vasak pool on üldse nõrgemaks jäänud,» kirjeldas Ingrid. Borrelioosi vastu ta hetkel enam ravi ei saa, ent leevendada saab lihasvaevusi ning pearinglust, mis on paraku juba peaaegu igapäevased kaaslased.

Puugihaiguse jääknähud sõltuvad haiguse vormist, raskusastmest ning sellest, kui kiiresti sai inimene ravi. Õigel ajal määratud korrektne ravi annab hea tulemuse, kinnitas Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) infektsioonikontrolliarst Aleksei Nelovkov. Kui ravi on hilinenud, siis pole kuigi harv juhus, et sümptomid võivad kesta aastaid. Rohkem kui pool aastat kestvate sümptomite korral võib kahtlustada ka teist kaasuvat, näiteks reumaatilist haigust.