Tervishoiuteenuste ligipääsetavus ja kvaliteet paranes aastatel 2000–2016 üle maailma, leiti globaalse haiguskoormuse uuringus. Eesti tervishoid on viimaste aastakümnete jooksul suure hüppe teinud.
Eesti tervishoiu kvaliteet maailmas 31. kohal: mis tõmbab meie tulemust alla?
Riigid pandi edetabelisse tervishoiu ligipääsetavuse ja kvaliteedi indeksi (HAQ index) järgi ning maailma keskmine näitaja suurenes 42,4 punktilt 2000. aastal 54,4 punktini 2016. aastal. Seda eriti tänu arengule paljudes Sahara-taguse Aafrika ja Kagu-Aasia riikides. Mõne riigi areng oli endiselt aeglane või seisis paigal ning erinevused riikide vahel jäid enamjaolt samaks, selgus teadusajakirjas Lancet avaldatud uuringus.
Eesti paiknes edetabelis 31. kohal tulemusega 86. Eesti näitajat alandas kõrge suremus hüpertoonilisse südamehaigusesse ehk kõrgvererõhktõvesse. Punktisumma 26 hüpertoonia kategoorias oli madalam kui paljudel tabelis kaugel all paiknevatel riikidel. Näiteks Guinea-Bissaul, mis on tabelis 193 kohal ehk tagantpoolt kolmas, oli näitaja 36.
Teiseks murekohaks oli mittemelanoomne nahavähk ehk lamerakk kartsinoom, mille näitaja oli 47 ning võrreldes teiste riikidega suhteliselt kõrge. Eesti arstiabi paistis positiivselt silma neonataalsete häirete ja krooniliste hingamisteede haiguste ravi osas.
Eesti oli näitajate kasvu võrdlevas tabelis märgitud koos Valgevene, Läti, Leedu, Moldova, Venemaa ja Ukrainaga Ida-Euroopa alla ning alates 1990. aastast on Eesti indeks kasvanud neist riikidest kõige enam ehk 68,2lt 85,9ni.
Uurijad vaatlesid tervishoiu kvaliteedi ja ligipääsetavuse uurimiseks 32 surmapõhjust, mis oleksid efektiivse arstiabiga ennetatavad. Riike, regioone, ja territooriumeid hinnati 0–100 punktini, kus 100 näitas kõige positiivsemat tulemust. Maailma keskmine oli 2016. aastal 54,4.
Kõrgeimad tulemused
- Island 97,1
- Norra 96,6
- Holland 96,1
- Luksemburg 96
- Soome ja Austraalia 95,9
Madalaimad tulemused
- Kesk-Aafrika Vabariik 18,6
- Somaalia 19 punkti
- Guinea-Bissau 23,4
- Tšaad 25,4
- Afganistan 25,9