Millistest muutustest tuleks mehel kindlasti arstiga rääkida?

Muutusi urineerimises ei tohiks jätta tähelepanuta. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Oma loomult vaid pähklisuuruse eesnäärme suurenemine võib tekitada probleeme urineerimisega, kuid on ka ühe tõsiseima meestehaiguse, eesnäärmevähi tekitaja.   

Eesnäärme suurenemine on tüüpiline meeste haigus, mis kaasneb vananemisega. Suurenenud eesnääre põhjustab ebamugavusi urineerimisel, näiteks uriinivoolu blokeerimist põiest ning põie-, kuseteede ja neeruprobleeme, kirjutab USA arst Andrew Maes portaalis Post Crescent.  

Levinuimad eesnäärme laienemise sümptomid:

• sagedasem urineerimisvajadus,
• edasilükkamatu vajadus urineerida,
• sagedasem tualetikülastamine öösel,
• raskused urineerimise alustamisega,
• nõrk uriinivool,
• uriinivool, mis algab ja peatub.

Sümptomid halvenevad aja jooksul. Igaüks, kel esinevad sellised sümptomid, peaks rääkima perearstiga. Ravimata suurenenud eesnääre võib viia äkilise võimetuseni urineerida, põhjustada kuseteedepõletikke, põie- ning neerukahjustusi. 

PSA test ennetab vähki

Prostata-spetsiifilise antigeeni (PSA) tase suureneb laienenud eesnäärme puhul, kuid kõrgemat taset võib põhjustada ka infektsioon, operatsioon või eesnäärmevähk. Suurenenud eesnäärme kontrollimiseks kasutatakse esmalt ravimeid, mis lõõgastavad põiekaela lihaseid ja lihaskiude eesnäärmes või kahandavad eesnäärme suurust. Kui patsiendi sümptomid on tõsised või ravimid ei tööta, kasutatakse võimalikult väheinvasiivset operatsiooni.

Eesnäärmevähi risk kasvab vanusega, kuid on leitud ka pärilik seos. Seetõttu tuleks oma arstile teada anda, kui peres on esinenud eesnäärme- või rinnavähki. Vanuse kasvades muutub meestele eesnäärme tervise jälgimine olulisemaks. Seetõttu tuleks rääkida oma perearstile kõigist tervisemuutustest, samuti vajadusest rohkem tualetis käia või muutustest uriinijoas. Kuigi see pole just meeldivaim teema, on probleemi jaoks ravi olemas, eriti kui muutustele on saadud jälile varakult.