Uuring tuvastas kaks uut kopsuvähi riskitegurit, mis ei puuduta suitsetajaid

Kopsuvähi oht püsib üsna kõrge ka endiste suitsetajate seas. Foto: Panthermedia/Andriy Popov/Scanpix

Kopsuvähi ohtu aitavad ennetada viis seni tuntud riskitegurit, mis peamiselt käivad suitsetajate kohta. Samas tuleb tähelepanelik olla ka mittesuitsetajatel, kuna nemadki pole ohust priid.

Norra ja Kreeka ühises uuringus võeti suisa 16 aastaks luubi alla 65 000 norraka (vanusegrupis 20-100 eluaastat) tervisenäitajad, vahendab Health Europa. Uuringu pikk kestvus ning lai sihtrühm võimaldasid kindlaks teha kopsuvähi suurimad riskitegurid, mida on viis. 

Norra Levangeri haigla vanemonkoloog dr Oluf Dimitri Røe laiendas uuringust saadud andmeid kokku 120 000 inimese terviseandmeteni. Nord-Trøndelag terviseuuringu andmete analüüsimisel leiti, et 94 protsenti kopsuvähi patsientidest olid kas endised või praegused suitsetajad. Ülejäänud kuue protsendi osas polnud seni kindlaid riskifaktoreid, mis neile selle ohtliku tõve kaela tõid, sest nad polnud suitsetajad. Põhjus võis peituda aga kroonilises köhas või pidevas suitsu sissehingamises.

Lisaks leiti, et 21 protsenti kopsuvähi juhtudest esines alla 55-aastastel inimestel. Seega suurem oht ähvardas pigem vanemaealisi. 36 protsendil juhtudest arenes aga vähk neil, kes olid suitsetajad olnud vähem kui 20 aastat ning tegid vähem kui 20 sigaretti päevas. See tähendab, et ka suitsetamise lõpetamine ei tähenda kahjuks, et nüüd oled riskidest täiesti vaba. 

Uuringurühm tegi täpselt kindlaks, et märkimisväärselt suurem haigestumisrisk on endistel ja praegustel suitsetajatel. 16 muutujast tuvastati seitse suurimat riskitegurit, millest viis olid varem avalikkusele teada ja kinnitatud, kaks aga uued.

Viis teadaolevat riskitegurit on:

• Vanus – risk kasvab koos vanusega;
• Pakk-aastate arv – põhineb sellel, mitu aastat on inimene suitsetanud ühe suitsupaki päevas. Mida rohkem pakk-aastaid, seda kõrgem risk;
• Suitsetatud sigarettide arv – vähem sigarette paljude aastate jooksul on kahjulikum kui rohkem sigarette üksikute aastate jooksul;
• Aeg, mis on möödas suitsetamise lõpetamisest – lühikese ajaga püsib risk kõrge, ent aja möödudes hakkab mõnevõrra vähenema;
• Kehamassiindeks (KMI) – mida madalam KMI, seda suurem on risk.

Kaks uut riskifaktorit on:

• Krooniline köha – suurendab riski;
• Aeg, mille on inimene veetnud siseruumides suitsu sisse hingates – mida rohkem, seda tõsisem on risk.