Nahavähki haigestunud naine: ma ei suuda päevitamist lõpetada

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sarah Boyton ei suuda päevitamisest loobuda.
Sarah Boyton ei suuda päevitamisest loobuda. Foto: Simon Jacobs / Caters News / Caters News Agency

Kui 51-aastasel Londonis elaval Sarah Boytonil nahavähk diagnoositi, polnud ta isegi üllatunud. Naine on nimelt kogu oma elu päevitanud ja pole kunagi oma nahka kaitsnud. 

Isegi pärast diagnoosi saamist ei suutnud ta päevitamist lõpetada, kirjutab techtimes. Silma alt kasvaja eemaldamiseks tehti talle operatsioon ning näole jäi viiesentimeetrine arm, kuid ka pärast seda jätkas ta kaitsevahenditeta päevitamist. 

Sarah Boyton on kogu elu kaitseta päevitanud.
Sarah Boyton on kogu elu kaitseta päevitanud. Foto: Simon Jacobs / Caters News / Caters News Agency

Naise sõnul ei suuda ta päevitamist lõpetada, kuna on pruunist nahast n-ö sõltuvuses ning tal pole sellist iseloomu, mis aitaks sõltuvusest vabaneda. Boytonil diagnoositi nahavähk esimest korda 2016. aasta oktoobris ning praeguseks on tal tulnud läbida kaks operatsiooni, kuna esimese operatsiooniga ei õnnestunud kogu kasvajat eemaldada. 

Boyton on ka ema. Tal on 28-aastane tütar, kes ei päevita nagu ta ema. Viie aasta eest kaotas naine avarii tõttu poja. Naine tunnistas, et lõpetas pärast poja surma elu tõsiselt võtmise.

Hoolimata oma armastusest päevitamise vastu, hakkas ta pärast vähidiagnoosi saamist teisi selle kahjulike mõjude eest hoiatama. «Paljud sõbrad, kes kasutasid muidu solaariumit, tegid sellega pärast minu armide nägemist lõpparve,» rääkis naine. 

Arm naise silma all. 
Arm naise silma all. Foto: / Caters News Agency

Nahavähi esinemissagedus on viimastel aastakümnetel olnud tõusutendentsiga, kirjutab Kliinikum. Oluline on teada, et nahavähiga patsientidel on võrreldes tavapopulatsiooniga 10 korda suurem risk uue nahavähi ja/või muu lokalisatsiooniga vähikolde tekkeks. Risk on seda väiksem, mida vanemas eas nahavähk esimest korda diagnoositakse.

Regionaalhaigla andmetel terveneb üle 95 protsendi nahavähi haigetest pärast ravi. Nahavähi korral esineb nii haiguse paikset taasteket kui ka uute kollete ja siirete riski, seetõttu tuleb käia vähemalt 1 kord aastas järelkontrollis.

Nahavähi sümptomid

Nahavähk on väline, nähtav kasvaja ja seetõttu enamikul juhtudest kergelt avastatav: 

  • väike, tasane, läikivapinnaline koetihend nahas; 
  • vahajas tihend nahas, mis aeg-ajalt veritseb ja kattub koorikuga; 
  • lame punetav laik nahal, mis kestendab ja kattub koorikuga või on tasapinnaline ja läikiv; 
  • punetav tihe vohand nahal.

Allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles