Eestlased mõtlesid välja pissialarmi

, ajakirja Universitas Tartuensis ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hooldajal on sageli väga raske aru saada, millal mähet vahetada. Eriti kui hooldatav ei saa rääkida
Hooldajal on sageli väga raske aru saada, millal mähet vahetada. Eriti kui hooldatav ei saa rääkida Foto: Panther Media / Scanpix / Arne Trautmann

Piss-i-Alarm on nutikas seade, mis annab teada, kui on käes õige aeg mähet vahetada. See on mõeldud kasutamiseks peamiselt hoolekandeasutustes, kus inimene ei saa alati ise öelda, et vajab abi.

Piss-i-Alarmi andur asub mähkmes ja selle abil teavitatakse hooldustöötajat, kui on vaja mähet vahetada, kirjutab Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis. Andur on ühekordne ja see visatakse ära koos mähkmega.

Kui niiskustase tõuseb, mis tähendab, et mähet tuleb vahetada, saadab seade teate hooldaja mobiiltelefonile. Uude mähkmesse pannakse ka uus andur. Tuuli Ainsaar, idee üks eestvedajatest, töötab teenuste arendusspetsialistina riigi äriühingus AS Hoolekandeteenused.

Eelmisel aastal korraldati seal mõttetalgud, et tulla välja uute ideedega ja teha ettepanekuid, mis teeksid erihoolekandeteenuse osutamise oluliselt kergemaks. Sealt kasvas välja Piss-i-Alarmi idee. «Mõtlesime üheskoos, et oleks kahju, kui need ideed jääksid vaid sahtlisse. Seega võiks proovida vähemalt ühe mõttega edasi minna,» rääkis Ainsaar.

Kõigist ettevõttes välja pakutud ideedest valisid töötajad välja just mähkmeanduri, mille arendamisega taheti jätkata. 

Ainsaar on varem õppinud sotsiaaltööd ja õpib praegu Tartu Ülikooli magistriastmes sotsiaalpoliitikat. Kuigi praegu töötab ta teenuste arendajana, alustas ta üheksa aastat tagasi erihooldekodus tegevusjuhendajana.

«Olen kõrvalt näinud, mida tähendab inimese hooldamine ja kui piinlikud on inimeste jaoks teatud momendid, eriti veel siis, kui sa ei saa end väljendada nii, nagu tahaks. Ja kui õnnetus on juhtunud, siis on inimestel häbi öelda, et mul said püksid märjaks,» rääkis Ainsaar. Tema sõnul on sellise toote jaoks kindlasti vajadus olemas.

Loe artiklit pikemalt Universitas Tartuensisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles