Õue päikse kätte! Loe, mida head annab organismile päikesevalgus

FOTO: Sergey Borisov / PantherMedia / Sergey Borisov

Igal suvel korrutatakse, et päiksekiirgus on nahale väga kahjulik, ent siiski on päikesepaistel palju teisi häid tervisemõjusid, millest ei pea end ilma jätma.

Nii päikesevalgus kui ka pimedus vabastavad ajus teatud hormoone, kirjutab HealthLine. Kokkupuude päikesevalgusega tagab serotoniini tootmise, mida on kutsutud ka õnnehormooniks. See aitab püsida inimesel rõõmus, rahulik ja keskendunud. Pimedus kutsub esile melatoniini tootmise, mis aitab uinuda.

Ilma päikseta võib serotoniinitase jääda madalaks ning seda seostatakse juba depressiooni ning hooajalise meeleoluhäirega. Viimase näol on tegu depressiooni vormiga, mille käivitab aastaaegade vaheldumine, eriti pikk pime talveaeg. Peale rõõmsaks tegemise on päikesevalgusel aga teisigi häid tervisemõjusid.

Päike ja vaimne tervis. Nagu ennist mainitud, esineb masendust ning hooajalist meeleoluhäiret enim just talvel, kuna päevad on lühikesed ja pimedad ning serotoniin langeb madalale. Päikesevalguse puudumist seostatakse ka rasedate depressiooni, ärevus- ja paanikahäiretega. Siinjuures ongi abi ainult päris päikese nägemisest, kuna serotoniini tootmise kutsub esile silma võrkkestas peegeldunud päike. Seega kunstlik valgus ei aita, kuna silmad tahavad päikest näha. Hooajalisi meeleoluhäireid on ravitud valgusteraapiaga, mis imiteerib päikesevalgust ning stimuleerib serotoniini tootmist.

Päike ja luud. Kokkupuude UV-B-kiirgusega stimuleerib inimese nahas D-vitamiini tootmist. Näiteks 2008. aastast pärit uuring näitas, et 30 minutiga päevitusriietes päikse käes olles tõusis enamike eurooplaste D-vitamiini tase 50 000 ühikuni (iU), päevitunud inimestel 20 000ni ning tumedanahalistel kuni 10 000ni. Päikesevalgusega imenduv D-vitamiin mängib olulist rolli luude tervises. Madalat vitamiinitaset seostatakse lastel kehva luude arenguga ning üldiselt luuhõrenemisega.

Päike ja vähk. Liigne päike ning eriti päikesepõletus soodustavad küll nahavähi teket, ent mõõdukas koguses ning kreemitatult päikese käes olemine hoopis ennetab vähki. Eri uuringutes on kindlaks tehtud, et teatud vähivorme esineb sagedamini nendel inimestel, kes elavad piirkondades, kus on aasta jooksul vähem päevavalgust. Nendeks vähivormideks on soole-, munasarja-, kõhunäärme- ja eesnäärmevähk.

Päike ja nahk. Mõõdukas päikese käes olemine võib teatud nahahaigusi leevendada. See kehtib eriti psoriaasi, ekseemi ja akne puhul. Ka neile inimestele võib päikese alternatiivina sobida valgusteraapia.

Päike ja muud tõved. Mõned uuringud on leidnud esialgseid seoseid, et päikesevalgus leevendab veel teatud haigusi. Nende hulka kuuluvad reumatoidartriit, luupus, põletikuline soolehaigus ning kilpnäärmepõletik. Siiski vajab nende seoste kinnitamine veel tõendeid.

Päike ja mõõdukus. Kuigi päikese käes olemisel on häid eeliseid, ei saa unustada, et päike kiirgab ultraviolettkiirgust. See võib tungida läbi naha ning tekitada rakukahjustusi, mis viivad vähi tekkeni. Pole olemas kindlat numbrit, mitu minutit võiks päikese käes olla, et saada ühtaegu kasu kui ka end liigse kiirguse eest kaitsta. Palju oleneb näiteks nahatüübist, kuna heledanahalised saavad päikesepõletuse kõige kiiremini. Niisamuti on päikesekiirgus intensiivsem vahemikul kl 10-16.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmeil saad vajaliku D-vitamiini koguse kätte, kui viibid päikese käes 2-3 korda nädalas nii, et käed ja nägu saavad 5-15 minuti jooksul täielikult päikest. Sel juhul peab nahk olema kreemitamata. Kui oled päikese käes kauem, on mõistlik juba päikesekaitsekreem appi võtta.