Uuring: skisofreenia avaldumise võib määrata rasedusaeg

Ohtlikuks peeti näiteks preeklampsiat, kuid ka lootekasvu aeglustumist. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Skisofreenia on päriliku iseloomuga psüühikahäire, kuid mitte ainult. Uuest uuringus selgus, et rasedusaegsed komplikatsioonid võivad riski suurendada. 

Esmaspäeval ajakirjas Nature Medicine avaldatud uuring leidis, et platsental on üllatav roll: organi tervisega seotus skisofreenia tekkimise risk. Seda eriti neil, kel oli juba pärilik soodumus, vahendab Miami Herald. 

Oma lühikese eksistentsi ajal töötab platsenta täiel võimusel. Seal sees kasvav loode sõltub täielikult platsentast, selle kaudu saab arenev inimene hapnikku, toitu ning platsenta täidab funktsioone, mis jagatakse hiljem kopsude, maksa, neerude ja soolestiku vahel. Kuigi platsenta on inimese arengu jaoks nii oluline, on see endiselt üpris vähe uuritud, väitsid värske uuringu teinud John Hopkinsi ülikooli teadlased.

Umbes 70 protsenti skisofreenia tekkimise riskist määravad geenid. Uus uuring väidab, et rasedusaegsed komplikatsioonid määravad osalt, kas need geenid lülituvad töösse või jäävad avaldumata. uurijate meeskond kogus geeniteste rohkem kui 2800 täiskasvanult üle maailma, sealhulgas USAst, Euroopast ja Aasiast. 2038 inimesel neist oli diagnoositud skisofreenia. Kõigi osalejate puhul vaadati, kuidas nende emade rasedus kulges.

Kuni 20 protsenti rasedustest kulgevad komplikatsioonidega, alates lootekasvu aeglustumisest või erakorralisest keisrilõikest kuni kõrge vererõhu probleemideni, näiteks preeklampsiani.

Selgus, et neil, kelle geenid panid riski alla skisofreeniasse haigestuda, tegi raske või komplikatsioonidega rasedus vaimse häire tekkimise viis korda tõenäolisemaks. Leides seose platsentale põhjustatud stressi ning skisofreenia vahel, analüüsisid teadlased geenide avaldumist platsenta koes. Uuriti nii komplikatsioonidega raseduse üle elanud kui normaalselt kulgenud rasedusega platsentasid. Leiti märgatav ja järjepidev skisofreeniageenide sisselülitumine probleemse rasedusega platsentades. Mida rohkem neid riskigeene oli aktiveerunud, seda suurem oli skisofreenia tekkimise oht. Samuti leiti nendes platsentades rohkem põletikutunnuseid ja muidu stressi märke.

Uuringus leiti ka vihjeid selle kohta, miks meestel tekib skisofreenia, kuid ka düsleksia, autism ja Tourette´i sündroom neli korda suurema tõenäosusega. Leiti, et skisofreeniaga seotud geenid aktiveerusid raskete raseduste puhul palju tihedamini meeste platsentades.