Tubakast loobumise nõustaja: noorim patsient on olnud kümneaastane poiss

Vähemalt korra on suitsetamist proovinud 61 protsenti 15-aastastest poistest ja 55 protsenti tüdrukutest. Foto: Franck Camhi / PantherMedia / Franck Camhi

Suitsetajate tase langeb Eestis jõudsalt, kuid alustajate vanus on endiselt üks noorimatest Euroopas. Keskmiselt proovitakse esimest sigaretti 12-aastaselt. Iga päev suitsetab ligi 10 protsenti 15-aastastest. 

Täna tähistatakse ülemaailmset tubakavastast päeva. Tervise Arengu Instituudi (TAI) tubaka valdkonna eksperdi Tiiu Härmi sõnul on Euroopa võrdluses meie suitsetama hakkamise vanus üks nooremaid ja seega on on oluline pöörata tähelepanu noorte kaitsmisele tubaka eest.

«Minu kõige noorem patsient on olnud kümneaastane,» ütles pikaajaline tubakast loobumise nõustaja. «See oli ajal, kui alles alustasin nõustamisega. Noormees oli suitsetama hakanud kuueselt. Mõlemad vanemad suitsetasid ja nad ei pannudki tähele, et poiss ka suitsetab. Suitsetajad enam ise ju suitsulõhna ei tunne. Neil oli selline huvitav sümbioos: ema arvas, et isa on võtnud tema pakist ja isa arvas jällegi, et ema on võtnud tema pakist, kahepeale läks neil nagunii kaks ja rohkem pakki päevas, pakid olid jäetud hooletult igale poole. Kui poiss vanaema juurde läks, siis mittesuitsetajast vanaema tundis kohe suitsulõhna. Ja tõigi poisi nõustaja juurde.» Poiss oli ise oma sõltuvuse üle väga õnnetu, aga ta ei julgenud sellest kellelegi rääkida ega osanud midagi ette võtta.

Suitsetamine ei ole enam moes

Ajast, kui vanaema koolipoisi Tiiu Härmi juurde tõi, on palju inimeste suhetes tubakaga muutunud. Inimesed teavad paremini tubaka kahjulikku mõju, suitsetamine ei ole enam «in», seda eriti noorte seas. Kuigi – noori ahvatlevad jällegi uued «vidinad», mainis Härm, nagu näiteks huuletubakas, vesipiip või elektrooniline sigaret. Siit muidugi võib jälle tekkida nikotiinisõltuvus ja lõpuks jõutakse ikkagi sigaretini. Nooremad pöördujad on nüüd 13–14-aastased. 

Naisi ja mehi on pöördujate hulgas enam-vähem võrdselt. Pöörduvad rohkem kõrgharidusega inimesed. «Ta saab ju aru, et ta raiskab selle peale raha. Kui oled regulaarne suitsetaja, pakk päevas, siis suitsetad aastas ära 1200–1400 eurot, olenevalt sigaretipaki hinnast. Seda raha saaks ju kusagile mujale investeerida, näiteks oma tervisesse. On ka neid, kes tahavad säästa oma peret ja lapsi. On ka neid, kes ütlevad, et neile ei meeldi see, et nad peavad koos alluvatega suitsunurgas käima.»

Inimesed arvavad ekslikult, et suitsetades teistest eemal lahtise akna juures, köögi tõmbekapi all või lahtise uksega rõdul, kaitsevad nad mittesuitsetajaid tubakasuitsu eest. «Tuleb teada, et suitsetajad ise ei tunneta tubakahaisu ja et 80 protsenti mürgisest sigaretisuitsust on nähtamatu, paraku kandub suits ka väga lihtsalt ruumi tagasi,» ütles Härm. Ainuke viis enda lähedasi ja koduseid passiivse suitsetamise eest kaitsta, on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos, sõnas ta. Suitsetamisest tuleks loobuda täielikult, et mitte kahjustada enese ja ümbritsevate inimeste tervist.

Sõltuvusest vabanemine pole võimatu

Härmi sõnul on suitsetamine sõltuvus, millest vabanemine võib olla keeruline, kuid see on võimalik. Tubakatarvitamisel on vähemalt kolm sõltuvuse komponenti – sõltuvus nikotiinist, tegevusest ja sotsiaalsest keskkonnast. Alustuseks võiks oma nikotiinisõltuvuse tõsidust testida www.tubakainfo.ee lehel, seejärel võtta vastu otsus tubakast loobumiseks ja viia see ka ellu.

«Kõige keerulisemad on neli esimest päeva, ent võõrutusnähud võivad esineda mitme nädala jooksul. Kui nikotiinisõltuvus on liiga suur, et iseseisvalt loobuda, soovitan kasutada nõustaja abi, kellega  koostatakse individuaalne loobumisplaan ja otsustatakse nikotiinsõltuvusravi meetod,» lisas Härm. Nõu oskab anda näiteks perearst, ent Eestis on ka 16 tubakast loobumise nõustamiskabinetti, kus saab tasuta professionaalset abi.

Kõigi nõustamiskabinettide kontaktid leiab samuti www.tubakainfo.ee lehelt. Nõustaja vastuvõtule pole vaja saatekirja, kuid tuleks eelnevalt registreeruda.

Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi suitsetab iga päev 30 protsenti Eesti meestest ja 16 protsenti naistest (vanuses 16–64 eluaastat). Suitsetajate osakaal on Eestis jõudsalt langenud – 2000. aastal suitsetas iga päev 45 protsenti meestest ja viiendik naistest.

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et vähemalt korra on suitsetamist proovinud 61 protsenti 15-aastastest poistest ja 55 protsenti tüdrukutest. Iga päev suitsetab siiski oluliselt vähem õpilastest – 9 protsenti 15-aastastest poistest ja 7 protsenti tüdrukutest. 13-aastastest tarvitab suitsu iga päev vähem kui 3 protsenti. Esimest korda prooviti sigaretti keskmiselt 12-aastaselt.

31. mail tähistatakse kogu maailmas tubakavaba päeva, päeva hüüdlause on «Tubakas kahjustab südant: vali tervis, mitte tubakas!». Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel põhjustab tubakas maailmas igal aastal üle 7 miljoni surma, neist ligi miljoni puhul on põhjuseks passiivne suitsetamine.