Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Hambaarstide liidu president: tõsisemad tagasilöögid ravikvaliteedis alles hakkavad ilmnema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui hammaste tervisest ei hooli, võib nende kehv olukord tingida lausa väljakukkumise.
Kui hammaste tervisest ei hooli, võib nende kehv olukord tingida lausa väljakukkumise. Foto: Panther Media / Scanpix

Eile kirjutas Postimees noorest mehest, kelle invaliidistas tavapärane hambaraviprotseduur. Kas selle juhtumi valguses peaksid inimesed kartma hambaarsti juurde minemist või uurima enne arsti tausta?

«Praegune peamiselt erakliinikutel põhinev hambaraviteenus on aastate jooksul oma kvaliteedilt arenenud Euroopa parimate tasemele,» ütles Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink. Ta lisas, et vaba konkurentsi tingimustes on investeeritud tänapäevastesse raviseadmetesse ja personali täienduskoolitamisse.

Kantar Emori 2016. aastal avaldatud uuringus on 93 protsenti elanikkonnast hambaraviteenusega rahul. «Seega objektiivselt inimesed hambaravikvaliteedi pärast muretsema ei pea, kuid riigi poolt eelmise aasta 1. juulist juurutatud piirhindadega täiskasvanute hambaravihüvitise süsteem sunnib sellega liitunud hambaarste töötama kiirustades ja kasutama sealjuures kõige odavamaid materjale. Nii võib arvata, et tõsisemad tagasilöögid ravikvaliteedis alles hakkavad ilmnema,» nentis Vink.

Ta tõdes, et meditsiiniteenust osutades tekivad harval juhul tüsistused ning selle juures ei pruugi arst olla teinud raviviga. «Reeglina leidub ka tüsistusele ravi või leevendus, kuid halva õnne korral võibki inimest isegi haige kehaosa eemaldamise järel kiusama jääda kõrgematesse närvisõlmedesse peitunud fantoomvalu,» selgitas ta.

Hambaarstide liidule on Vingi sõnul oluline, et tänapäevane, eelkõige haiguse ennetamisel põhinev hambaravi jõuaks üha enamate inimesteni, kuid riik rahastab haiguse tagajärgede leevendamist. «Hambaravi riigistamine, mida 2017. aastal täiskasvanute hambaravi mitterahalise hüvitise kehtestamisega alustati, viib perspektiivis alla ravikvaliteedi ega ole lahendus hambaravi vähese kättesaadavuse probleemile,» lausus ta. 

Kui eraettevõtlusel põhinev Eesti hambaraviteenus on Vingi hinnangul üks Euroopa Liidu parimatest, siis riikliku arstiabi suhtes on ülaltsiteeritud Kantar Emori uuringust avanev elanikkonna hinnang tugevas langustrendis nii arstiabi kvaliteedi kui kättesaadavuse suhtes.

Hambaarstide pädevushindamisega tegeleb hambaarstide Liit, kes edastab väljastatud pädevustunnistuste kohta info terviseametile, kes omakorda teeb vastava märke tervishoiutöötajate avalikku registrisse, kust saab patsient seda veebilehel http://mveeb.sm.ee kontrollida.

Tagasi üles