Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Uuring: prillikandjad on tõesti targemad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mõnikord püütase prillidega endast targemat muljet jätta.
Mõnikord püütase prillidega endast targemat muljet jätta. Foto: Panther Media / Scanpix

Suurbritannia Edinburghi ülikooli teadlased tegid kindlaks, et intelligentsetel inimestel on 30 protsenti suurema tõenäosusega geenid, mis on seotud kehva nägemisega. 

Selle valdkonna seni suurimas uuringus analüüsisid teadlased enam kui 30 000 Suurbritannia biopanka kuuluva inimese kognitiivseid ja geneetilisi andmeid, kirjutab Guardian. Inimesed olid vanuses 16 kuni 102 eluaastat. 

Analüüsist selgus oluline geneetiline seos üldise kognitiivse funktsiooni, reatsiooniaja ja paljude tervisenäitajate, näiteks nägemise, kõrge vererõhu ja pika eluea, osas. Täpsemalt toodi välja, et intelligentsematel inimestel oli 30 protsenti suurem tõenäosus sellisteks geenideks, mis on seotud halvema nägemisega. 

Kuigi keskmisest targem olemine võib olla seotud kehvema nägemisega, on sel palju positiivseid tervisemõjusid. Uurijad leidsid aga negatiivse korrelatsiooni kognitiivse funktsiooni ja paljude terviseprobleemide, näiteks angiini, kopsuvähi ja depressiooni, vahel. 

Samas on siiski oluline meeles pidada, et need on vaid korrelatsioonid, mitte kokkuvõtvad järeldused.

Uuring avaldati ajakirjas Nature Communications.

Tagasi üles