/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
/nginx/o/2018/06/04/7882875t1h274c.jpg)
Erinevalt borrelioosist, saab end puukentsefaliidi eest kaitsta vaktsiiniga. Miks ei anna vaktsiin aga sajaprotsendilist kaitset ja kui efektiivne see tegelikult on?
Tervisenõu: kui efektiivne on puugivaktsiin?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla.
Puukentsefaliidi vaktsiini toime seisneb puukentsefaliidivastaste antikehade piisavalt kõrge tiitri induktsioonis ehk tekitamises, mille tulemusena tekib organismis puukentsefaliidi viiruse vastane kaitse. Seega sõltub vaktsiini efektiivsus sellest, kui palju tekib vaktsiini saanud isikul antikehi.
Organismi võime antikehasid moodustada sõltub inimese organismi iseärasustest. Inimestel, kelle immuunsus on mingil põhjusel pärsitud, näiteks mingi haiguse tagajärjel või immuunpärssiva ravi tõttu, on vaktsiini efektiivsus väiksem. Immuunsüsteemi aktiivsus võib väheneda ka vanuse tõustes.
Eelnimetatud põhjustel ei ole ühegi vaktsiini efektiivsus päris 100 protsenti. Eestis on kasutusel kahe ravimitootja puukentsefaliidi vaktsiinid:
- GSK Vaccines GmBH - Encepur
- Pfizer Europe MA EEIG – Ticovac
Mõlemad vaktsiinid on saada nii täiskasvanute kui laste annuses. Mõlemad sisaldavad toimeainena inaktiveeritud puukentsefaliidi viirust: Encepur’is on kasutatud Karlsruhe (K23) tüve ja Ticovac’is Neudörfl (Nd) tüve. Mõlemad tüved on Euroopa puukentsefaliidi viiruse alatüübid, aminohapete järjestuse osas on need alatüübid praktiliselt identsed.
Ticovaci kliinilistes uuringutes ilmnes, et tavapärase immuniseerimiskava korral saavutati 21 päeva pärast teist vaktsineerimist eesmärgiks seatud seropositiivsus 87,5 protsendil vaktsineeritutest ning antikehade tiiter ( ≥10) 94,8 protsendii vaktsineeritutest, 21 päeva pärast kolmandat vaktsineerimist saavutati eesmärgiks seatud seropositiivsus 87,5 protsendil vaktsineeritutest ja antikehade tiiter 94,8 protsendil vaktsineeritutest.
Kiire immuniseerimiskava korral oli 21 päeva pärast teist vaktsineerimist saavutati eesmärgiks seatud seropositiivsus 86,6 protsendil vaktsineeritutest ning antikehade tiiter 97,4 protsendil vaktsineeritutest, 21 päeva pärast kolmandat vaktsineerimist saavutati eesmärgiks seatud seropositiivsus 99,4 protsendil vaktsineeritutest ja antikehade tiiter 100,0 protsendil vaktsineeritutest.
50-aastaste ja vanemate isikute puhul oli kiire vaktsineerimisskeemi kasutamise järgselt efektiivsus natuke madalam: 21 päeva pärast teist vaktsineerimist saavutati eesmärgiks seatud seropositiivsus 72,3 protsenmdil vaktsineeritutest ning antikehade tiiter 10 saavutati 89,0 protsendil vaktsineeritutest, 21 päeva pärast kolmandat vaktsineerimist saavutati eesmärgiks seatud seropositiivsus 96,3 protsendil vaktsineeritutest ja antikehade tiiter 98,8 protsendil vaktsineeritutest.
Vaktsiini Encepur kohta esitatud andmete põhjal on tavapärase vaktsineerimisskeemi korral 2 nädalat pärast teist vaktsineerimist Encepuriga ELISA meetodil eesmärgiks seatud seropositiivsus saavutatud umbes 98 protsendil vaktsineeritutest ja 2 nädalat pärast kolmandat vaktsineerimist umbes 99 protsendil vaktsineeritutest.