Tunned vastikust? Tõenäoliselt üritab keha sulle olulist sõnumit saata

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ilmselt sa ei sööks neid? Tülgastustunne annab meile märku, et tegemist võib olla haigustekitajaga.

FOTO: Ihar Leichonak / PantherMedia / Ihar Leichonak

Tülgastustunne toimib justkui ohusignaal, mis hoiatab võimaliku haigustekitaja eest ning suunab meid riskantses olukorras teatud viisil käituma. 

Vastikustunnet on kaua mõistetud kui emotsiooni, mis aitas meie eelkäijatel vältida infektsioonidega nakatumist. Nüüd suutsid Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kooli teadlased tõestada, et tülgastus on tõenäoliselt moodustunud inimeste, tegevuste ja objektide ümber, mis peidavad endas haigusriski, vahendab Phys.org

Uuringus küsitleti 2500 inimest, kellele esitati 75 võimalikku vastikusttekitavat olukorda. Nende hulgas kohtumine inimestega, kel olid selged infektsiooni märgid, nagu mädased haavad või kokkupuude asjaga, mis olid kaetud putukatega, kuid ka aevastused. Osalejatel paluti oma vastikustunnet hinnata «mittetülgastavast» kuni «äärmiselt tülgastavani».

Kõigist näidatud juhtumitest olid tülgastavaimad põletikulised haavad, mis eritasid mäda. Hügieeninormide rikkumine, näiteks ebameeldivad kehalõhnad, hinnati samuti eriti vastikuks. Vastuste analüüsist koorus välja kuus vastikusetunde kategooriat, mis seostuvad kõik meie ajaloos esinenud nakkusehaiguste tüüpidega. Varem seostus näiteks mädanenud toidu söömine kooleraga, lähedane kontakt ebahügieeniliste inimestega pidalitõvega, hooletud seksuaalsuhted võisid viia süüfiliseni ning kokkupuude avatud haavadega katku või rõugeteni.

Vastikustunne hoiatab haigusriski eest

Uuringu tulemused kinnitavad parasiitide vältimise teooriat, mille järgi loomade vastikustunne arenes selleks, et julgustada käituma haigusriski vähendavalt. Käitumisviisi kopeerivad ka inimesed, kes kasutavad tülgastuse signaali sellisel moel käitumiseks, mis viib riski miinimumini.

Huvitav leid oli sugudevahelised erinevused vastikustundes. Naised hindasid kõik kategooriad tülgastavamaks kui mehed. Seega peab paika, et mehed on üldiselt riskialtimat. Naised pidasid uuringus kõige vastikumaks riskantseid seksuaalsuhteid ja haigusi kandvaid loomi.

Emotsioon juhendab meid teatud viisil käituma

Nad leidsid, et vastikuse tüübid ajus olid seotud tegevustega, millega inimesed haigusi ennetavad, näiteks haavade puutumise vältimine või ebameeldivate kehalõhnadega inimestest eemale hoidmine. See peab paika evolutsioonilise emotsioonide teooriaga: tunded panevad meid tegema asju, mis on meile ellujäämiseks ja paljunemiseks kasulikud.

Uurijad usuvad, et neid leide võib kasutada rahvatervise parandamises, näiteks julgustamaks inimesi käsi seebiga pesema või tõrjuda haigusega seonduvat häbimärgistamist.

Tagasi üles