Diabeetikuid ohustab suurem luumurrurisk

Diabeeti esineb tänapäeval üha rohkem. Foto: Panther Media / Scanpix

Mõlemat tüüpi diabeet on seotud suurenenud luumurruriskiga, eriti reieluukaelas, kirjutab reumatoloog Maria Üprus.

Diabeet on tõsine rahvatervise probleem, vahendab Med24. Euroopa regioonis on WHO hinnangul 60 miljonit diabeedipatsienti – 10,3 protsenti meestest ja 9,6 protsenti naistest, kes on vanemad kui 25 aastat.

Haiguse levimus kasvab kõigis vanusegruppides, põhjusteks peetakse ülekaalulisust ja rasvumist, füüsilist inaktiivsust ja ebatervislikku dieeti. Eestis on diabeedi levimus 20–74 aasta vanuste inimeste seas 7,9 – 8,9 protsenti meestest ja 7,1 protsenti naistest. Diabeedi levimus kasvab vanuse suurenedes. 

2. tüüpi diabeet on grupp ainevahetushaigusi, mida iseloomustab hüperglükeemia erinevatel põhjustel. Osteoporoosigi haigestutakse enam vanuse suurenedes. Küllalt sageli esineb vanemaealistel koos nii osteoporoos kui diabeet.

Arvatakse, et diabeet mõjutab muuhulgas ka luukoe ainevahetust, mistõttu võiks luukoes tekkivaid muutusi vaadelda samuti diabeedi tüsistusena (näiteks osteoporoos, luumurrud).

Pikka aega ei peetud 2. tüüpi diabeediga patsiente osteoporootiliste luumurdude riskigruppi kuuluvaiks, sest paradoksaalselt on nendel patsientidel luude mineraalne tihedus densitomeetrilistel mõõtmistel enamasti normis või isegi suurem. Samas on erinevad uuringud näidanud, et diabeetikutel on suurem luumurrurisk kui tavapopulatsioonil. 1. tüüpi diabeediga patsientidel on luude mineraalne tihedus vähenenud võrreldes mittediabeetikutega.

Diabeedipatsientidel sõltub luumurrurisk muuhulgas luu kvaliteedist, tabatud luu paikmest (näiteks reieluukael), patsiendi soost, vanusest, haiguse kestusest, diabeediravimitest. Kauem kestnud ja tüsistunud diabeet, halb veresuhkrukontroll, insuliini kasutamine ja individuaalne suurenenud kukkumisrisk võivad kõik diabeetikul suurendada luumurruriski.

Loe Med24st, millistel põhjustel on diabeetikute suurem luumurrurisk või kuidas seda riski hinnata.