Kolm viisi, kuidas ravida migreeni ilma valuvaigistiteta

Migreeni all kannatab umbes 25 protsenti naistest ja 10 protsenti meestest. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Migreeni raviks kasutatavad käitumuslikud teraapiad on keha ja vaimu kaasavad meetodid, näiteks kognitiivne käitumisteraapia ja lõõgastavad tehnikad. 

Paljud migreeni all kannatajad ei kasuta käitumisteraapiat ka siis, kui arstid seda neile soovitavad, leidsid New Yorgi ülikooli teadlased patsientidega tehtud küsitluses, vahendab Live Science. 

Hoolimata mõningate patsientide umbusaldusest, on olemas tugev teaduslik tõestus, et kolm käitumisteraapiat on migreeni ravis ohutud ja kulutõhusad meetodid ning nende mõju on püsiv. Uuringud on näidanud, et patsiendid, kes kasutavad ainult käitumuslikke teraapiaid ja ei võta ravimeid, võivad vähendada haiguspäevi poole võrra.

Kolm teaduslikult tõestatud teraapiat migreeni raviks

1. Kognitiivne käitumisteraapia on psühhoteraapia vorm, millega võib inimene õppida oma mõtete ja käitumisega valu talumist mõjutama.

2. Lõdvestavad tehnikad aitavad ka stressiga, mis võib olla üks migreenihoo vallandumise põhjus. Siia alla käivad sügavad hingamisharjutused, meditatsioon ja progressiivne lihaslõdvestus ehk järjestikune lihasgruppide pingutamine ja lõdvestamine. Tavaliselt tehakse viimast harjutust tervele kehale.

3. Biojuhtimine või teisisõnu bioloogilise tagasiside meetod (BTM) kujutab endast protseduuride kogumit, mille käigus lapse või täiskasvanu kehale kinnitatakse andurid. Protseduur on valutu, andurid loevad erinevaid organismi töö andmeid ega mõjuta kuidagi patsiendi kehategevust.

Protseduur algab sellega, et patsient näeb monitoril graafiliste, heli ja video elementide abil, kuidas toimib tema keha, näiteks muutusi kehatemperatuuris või südame löögisageduses. Tagasiside saamine kehalt võib aidata migreenipatsiendil õppida, kuidas teha väikseid muudatusi, näiteks lõdvestada teatud lihased ja leevendada seeläbi valu. (Allikas: Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskus Loksa)

Erinevalt migreeniravimitest ei ole käitumisteraapial negatiivseid kõrvalmõjusid ning see on turvaline ka raseduse ajal. Juunis ajakirjas Pain Medicine avaldatud uuringus leidsid New Yorgi teadlased, et vaid pooled migreenipatsientidest, kellele kirjutati välja käitumisteraapia, registreerisid ennast esimesele vastuvõtule.

Ajapuudus oli vastanute levinuim põhjus. Ajaga seotud takistused olid näiteks raskused töölt ära saamisega või perekondlikud kohustused, mis ei lasknud iganädalastel teraapiaseanssidel käia. Samuti toodi vabanduseks aeg ja vaev, mis kulus tervisekindlustuse saamiseks. Rahamured ja skeptilisus käitumuslike teraapiate toimimise üle olid teised tihtiesinenud põhjused, miks soovituslikust ravist loobuti.

Uuringud küsitleti 230 migreenipatsienti, kes külastasid suurt õppehaiglat New Yorgis. Peale peavalu spetsialisti vastuvõttu suunati umbes 30 protsenti neist käitumisteraapiasse, kuid ei täpsustatud, millisesse. 57 protsenti neist pani end kirja esimesele vastuvõtule väljaõppinud terapeudiga. Uuringus leiti, et varem terapeuti külastanud patsiendid olid altimad seda tegema ka edaspidi. Kahjuks vaadeldi uuringus ainult, kui paljud panid ennast esimesele kohtumisele kirja, kuid mitte seda, kas nad ka kohale tulid.