Kartused takistavad mitmeti HIV-testimist
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
26. mai 2011, 15:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et väga paljud HIV-positiivsed inimesed ei tea oma staatusest, on juba teada-tuntud tõsiasi. Tallinnas toimuval HIV-konverentsil avati ka antud olukorra tagamaid.
Spetsialistide kõnedest jäi kõlama fakt, et HIV-testid pole kättesaadavad või õigemini ei pakuta inimestele piisavalt testimisvõimalusi. Seda ei tehta alati ja igal pool ka juhul, kui inimene satub tervishoiusüsteemi HIV-le viitavate seisunditega.
Miks see nii on, on omaette küsimus. Suurbritannias tehtud juhtumianalüüsis ütlesid tervishoiutöötajad, et nad lihtsalt unustasid testimisvõimalust pakkuda või et patsient oli teiste murede tõttu liialt ärevil. Et need põhjendused ei pruugi peegeldada tõde, ilmnes teise konverentsil esitletud uurimuse tulemustest.
Uurimus viidi samuti läbi Suurbritannias ning tervishoiutöötajatel tuli muu hulgas vastata küsimusele, kas nad ise oleksid valmis patsientidele testimisvõimalust pakkuma. Kuigi valdav osa vastanutest pidas tavalist tervishoiuasutust sobivaks kohaks testimisvõimaluse pakkumiseks, oli oluliselt vähem neid, kes oleks ise valmis patsiendile HIV-testi tegemisest rääkima.
Põhjustena toodi välja ajanappus, teadmiste vähesus ning kartus patsiendi ebamugavate küsimuste ees.
Samad uuringut viitavad aga ka sellele, et kui inimesele HIV-testimist pakkuda, otsustab enamik seda teha. Keelduvad need, kes on hiljuti ennast juba testinud või kes ei tunneta enda puhul HIV-riski.
Seda, mida mõtleb ja tunneb HIV-testi teinud inimene, avas konverentsil Poola HIV-positiivsete ühenduse esindaja Magdalena Ankiersztejn-Bartczak.
Eestis, Moldovas, Poolas, Türgis ja Ukrainas tehtud küsitluste põhjal võib väita, et HIV-sse nakatumist kahtlustavad inimesed peavad enne testimist toime tulema mitmete sisemiste probleemidega. Kõhklusi tekitab eelkõige kartus kaaslaste arvamuse ees. Kardetakse sotsiaalset häbimärgistamist ning ka väärkohtlemist tervishoiusüsteemis.
Nendest probleemidest hoolimata avaldas konverentsil Suurbritanniat esindanud Ann Sullivan lootust, et HIV-testimisest saab ajapikku normaalne meditsiiniline protseduur ja üks rutiinne osa tervisekontrollist. Vähemalt tehakse selle nimel praegu tööd.
Tallinnas saavad soovijad tasuta ja anonüümselt HIV-testi teha juba täna-homme ehk 26. ja 27. mail kella 12st-16ni Nokia kontserdimaja juures kiirtestimistelgis. Samuti saab HIV-teste teha aidsi nõustamiskeskustes ja –kabinettides. Testimisvõimaluste kohta saab rohkem infot Tervise Arengu Instituudi loodud veebilehelt www.hiv.ee.