/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2018/06/08/7889272t1h6316.jpg)
Suvepuhkuste ajal lähevad paljud oma vanavanematele külla ning sellisel juhul oleks mõistlik uurida, ega vanaemal või vanaisal pole tekkinud haavandit või varvas «mustaks läinud».
Veresoontekirurg: kuidas saada aru, et tekkinud on gangreen
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna vanadusega halveneb ka silmanägemine, on kindlam viis vanainimese labajalad ikkagi ise üle vaadata. Samuti annab aimu sellest, et midagi on valesti, kui toas lõhnab midagi halvasti, kirjutab dr Veronika Palmiste oma sotsiaalmeedia kontol.
Järgmine samm, pärast koedefekti leidmist, on teavitada inimese perearsti sellest olukorrast. Siis saab perearst anda juba selgemaid juhiseid, kuidas oma sugulast aidata paremini ja kuidas tegutseda edasi.
EMOsse sellisel juhul pöörduda ei tasu. «Olles ise aastaid tagasi töötanud EMO arstina, olen kogu oma karjääri jooksul püüdnud luua võimalusi selleks, et kriitilise jalaisheemiaga ehk siis haavandi ja varbagangreeniga inimesed ei peaks tulema EMOsse,» selgitas dr Palmiste. Ta lisas, et EMOs on haavandi või gangreeniga patsient prioriteedilt viimane, kellega tegelema hakatakse.
Miks haavandid või gangreenid jäävad märkamata?
Tänu humaansele elukeskkonnale, on päris tavaline, et meie vanavanemad elavad oluliselt vanemaks kui põlvkondi varem oli tavaks. Südameveresoonkonna haigused põhjustavad selles vanusgrupis oluliselt rohkem vaevusi kui noorematel. Veresoontekirurgi jaoks tähendab see rohkem jalgade kaebusi –ohtlikumatest siis haavandit, gangreeni ning rahuolekuvalu.
«Nagu meil kõigil – vanaks saamine on märkamatu ning reeglina jääb hing inimese sees nooremaks, kui vanus lubaks arvata. Seetõttu on loogiline, et varvastele haavandi tekkimisel, loodab iga vanaema/vanaisa, et tegemist on ajutise muutusega ning nahadefekt paraneb iseenesest nagu tavaliselt,» kirjutab dr Palmiste.
Lupjunud arterite tõttu võib olla aga häiritud jala verevarustus ning organismil ei ole jaksu enam haavandi parandamiseks ning sellisel juhul nimetatakse seda haavandit juba gangreeniga võrdseks seisundiks.
Haavandi tekkimisel on väga oluline, et probleemi käes kannatav inimene leitaks õigel ajal üles ning ta saaks veresoontekirurgi vastuvõtule aidatud. Eestis on 4 veresoontekirurgilist teenust pakkuvat haiglat, kokku 20 veresoontekirurgi. Dr Palmiste hinnangul on see Eesti populatsiooni arvestades täiesti piisav.
«Õnneks on isegi gangreeni puhul natuke aega, et leida mõistlik moodus veresoontekirurgi vastuvõtule jõudmiseks,» rääkis dr Palmiste. Tema sõnul on oluline, et valusündroom oleks kontrolli all ning et paari nädala jooksul haavandi või varba gangreeni tekkel jõuaks patsient arsti juurde. Sellisel juhul on võimalik, et verevarustushäire parandamise järgselt võiks haavand paraneda või siis vajalik amputatsioon piirduks ainult varbaga.