Alkohoolikute pere surmale määratud laps sai hooldusperes uue hingamise

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Beebi jalad. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Panther Media/Scanpix

MTÜ Igale Lapsele Pere soovib, et vanemliku hoolitsuseta lapsed paigutataks kiiremini hoolivatesse hooldusperedesse, kuid praegune bürokraatia sellele hästi kaasa ei aita. 

«Selline laps võib olla kui viitsütikuga pomm – ta on ehk näinud vanemate joomist, kogenud vägivalda,» ütles MTÜ Igale Lapsele Pere juht Jane Snaith ajalehele Pealinn. «Ent iga laps on unikaalne ja väärib turvalist perekonda. Seadusandlus peaks rohkem rõhuma sellele, et laps saab kiiresti uude perre, mitte tegelema nii palju bioloogiliste vanemate õigustega.» 

MTÜ Igale Lapsele Pere missiooniks on vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele turvalise ja püsiva hooldamise tagamine perekonnas. 2016. aastal oli Eestis 138 hooldusperet, kus kasvas 191 last. Snaithi sõnul on kõige olulisem, et probleemsest perest laps jõuaks kiirelt uude perekonda. Ta meenutas üht eriti südamesse jäänud lugu, kus alkohoolikute perest pärit ja pea surmale määratud, südamerikkega paarikuune laps sai õnneks kiiresti hooldusperre, kuhu ta on nüüdseks ka lapsendatud.

«Öeldi, et sellel lapsel pole peaaegu lootust ellu jääda, ta peab kiiresti südameoperatsioonile minema. Nüüd on see laps nelja-aastane ja pole käinud ühelgi operatsioonil. Arstid tunnistasid ta pärast kaheksat kuud kasuperes elamist täiesti terveks,» kirjeldas Snaith. Tema sõnul on see ehe näide selle kohta, et kui inimlaps saab hoolitsust, paraneb ka tema füüsiline seisund.

Snaithi arvates väärib iga laps perekonda. «Nagu ka ei ole ükski inimene sündinud selleks, et elada eraklikku elu. Me kõik oleme sotsiaalsed olendid. Kiire kasuperesse jõudmine on oluline just sellepärast, et laps pääseks halvast keskkonnast eemale.»

Ta lisas, et probleemiks on kohtute aeglus. Eriti oluline on see, et imikud pääseks kohe turvalisse perre, hiljem jõuab juriidilisi probleeme lahendada.

«Kui vanemad on oma eluga metsa läinud, siis pole ju laps selles süüdi, teda ei saa lõputult edasi-tagasi solgutama jääda. Mida kauem kasvab laps katkises peres, seda katkisemaks muutub ta ise. Kiindumusmuster kujuneb lapse ja vanema suhtest. Kui suhe on häiritud, kasvab ka laps üles teatud oskamatusega. Ja kui ta siis kunagi ise pere loob, ei oska püsivat ja turvalist mustrit edasi anda. Sel juhul on väga kerge ennast kuhugi uputada, näiteks alkoholi. Keegi ei ole ju sündinud alkohoolikuks ega ka mitte mõrvariks!» kirjeldas Snaith.

Loe lugu täismahus Pealinnast

Tagasi üles