Nahaarst päevitamisest: väikelaps jäägu päikse eest varju ning hapukoor külmikusse

Päikesepõletus. Foto: Ron Sumners / PantherMedia / Ron Sumners

Sel aastal on juba ära olnud esimesed päikeselised ilmad, mis tõid inimesed päevitama. Mida aga päevitamisel ja päikese juures üldiselt tähele panna, räägib nahaarst Maire Karelson TÜ ajakirjas Universitas Tartuensis.

Kui õues on selline ilm, nagu oli sel aastal maikuus, siis kui kaua võib õues viibida ilma päikesekaitsekreemita?

Õues käimine on iseenesest soovitatav, aga seda tuleks teha õigel kellaajal. Hommikul tööle minnes ja õhtul töölt tulles on UV-kiirgus madal ja päikesekaitsekreemi pole vaja. Päevasel ajal pool tundi päikese käes viibimist ei tee ka nahale liiga. Õigeks ei saa aga pidada käitumist, kui esimeste päikeseliste ilmadega minnakse mitmeks tunniks randa ilma päikese­kaitsekreemi kasutamata.

Kui suure päikesekaitse­faktori ehk SPF-iga kreemi peaks kasutama?

Aja jooksul on arvamused muutunud. Varasema seisukoha järgi tuleb SPF-i arv korrutada 10-ga, et teada saada, kui kaua võib päikese käes olla. Kui kreemi SPF on näiteks 30, siis võiks õues olla 300 minutit ehk viis tundi. Täna­päeval soovitatakse kreemi uuesti nahale kanda iga kahe tunni tagant. Kui käia ujumas, tuleks pärast seda nahk alati uuesti sisse kreemitada ja ei tohi unustada, et vees olemine pole ohutu. UV-kiirgus läbib ka vett.

Päikesekaitsekreemi kasutamise vajadus oleneb ka inimese nahatüübist. Meie inimestel on üldiselt hele nahk, II või III fototüüp ja seetõttu on soovitatav kasutada kreemi faktoriga 30. Kui inimene päevitub kergesti ja tema nahk ei saa põletust, siis võib kasutada ka väiksema faktoriga toodet.

Tugevaid, 50 SPF-iga päikese­kaitsekreeme peaksid kasutama inimesed, kes põevad haigusi, mida päikesekiirgus ägestab, ja lapsed. Kuni kolmeaastastel väikelastel pole otsene päikese käes viibimine üldse soovitatav. Kaitseks UV-kiirguse vastu tuleb appi võtta nii mütsike kui ka riided. Tugevama kreemi kasutamine näonahal on kõigile soovitatav, et vähendada foto­vananemise mõju.

Kui väikelapsed ei tohi päevitada, siis mis vanusest võib seda teha?

Ma ei soovita üldse päevitada, ei vanadel ega noortel. Viimased sada aastat oleme UV-kiirgust oma tervise seisukohalt väga halvasti kasutanud ja on oluline hakata mõtlema teistmoodi. 50. eluaasta juures võin öelda, et 30–40 aastat tagasi kasutati päikesekaitsekreeme tagasi­hoidlikult ja päikeseprillide kasutamine lastel ei olnud üldse levinud. Olukord on küll paranenud, aga jätab veel soovida.

Mida päike tegelikult meie nahaga teeb?

Päike kuivatab nahka ja muudab naha kortsuliseks. Kui oleme liiga kaua päikese käes, saame päikesepõletuse. Nahk hakkab punetama, kuumama, tekib turse ja isegi villid, kaasneb väsimustunne. Selle põhjus on mitmete põletikumolekulide vabanemine nahas, nende mõju veresoontele ja teistele organitele. Päikesekiirgus põhjustab nahas degeneratiivseid muutusi (fotovananemine – toim.) ja on ka oluline kartsinogeen ehk naha­kasvajate arengut soodustav tegur.

Öeldakse, et päike aitab kaasa naha enneaegsele vananemisele. Mismoodi?

See on tõsi. See on seotud UVA-kiirgusega, mis on pikema lainepikkusega ja tungib sügavamale nahka. UVA mõjul vabanevad mitmed aktiivsed molekulid, mis kahjustavad nahas erinevaid rakke, veresooni ja kollageeni.

Noorel inimesel ei paista see eriti välja, aga vananedes küll, kuna nahas aeglustub kollageeni taastootmine, nahk on õhem ja muutunud elastsusega. Kui vanem inimene päevitab, siis toob päike tema kortsud, naha kuivuse ja pigmendimuutused eriti hästi esile.

Kui inimesel on erinevad nahaprobleemid, näiteks akne, siis kuidas päike nendele mõjub?

Otsene mõju aknele puudub, aga päevitunud naha taustal ei ole akne nii märgatav. Kroonilistele immuun­põletikulistele nahahaigustele nagu psoriaas ja atoopiline dermatiit mõjub päike reeglina hästi, sest UV-kiirgus on nahas immuunpõletikku alandava toimega.

Kuidas päikesepõletust ravida?

Nahka tuleb jahutada, vajaduse korral panna ümber külmad ja märjad linad. Apteegi käsimüügis on mitmeid põletusevastaseid geele, mida saab osta. Lisaks võib võtta ravimeid, mis vaigistavad põletikku ja valu ning alandavad palavikku, aga peamine tegevus on jahutamine. Olulisel kohal on ka rohke vedeliku tarbimine.

Mäletan lapsepõlvest, et põlenud nahka määriti hapu­koorega. Kas see mõjub?

Hapukoore ja pantenooli kasutamine ei ole tänapäeval enam soovitatav. Hapukoor jäägu ikkagi söömiseks. Siin ei aita rahvameditsiin paraku kuidagi paranemisele kaasa.