/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/10/7770193t1h00a9.jpg)
Laste rasvumine vähese liikumise tõttu on aina süvenev probleem. Tartu Ülikooli liikumislabor edastas parlamendierakondade juhtidele üleskutse, et seada laste ja noorte tervis ning liikumisharjumuste suurendamine riiklikuks prioriteediks.
TÜ liikumislabor utsitab erakondi tegelema laste rasvumise ennetamisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti laste ja noorte tervis on tõsises ohus, sest istuva eluviisi tõttu liiguvad nad katastroofiliselt vähe. See suurendab soodumust rasvumiseks ning tekitab muid füüsilise ja vaimse tervisega seotud riske. Ainult 24 protsenti Eesti lastest liigub iga päev vähemalt tund aega, nagu soovitab Maailma Terviseorganisatsioon nende kehalise ja vaimse arengu heaks.
«2019. aasta kevadel on Riigikokku valitavatel erakondadel väga vastutusrikas roll laste ja noorte tervisega seonduvate sihtide seadmisel. Probleem on tõsine, kuid tõhusa tegutsemisega siiski lahendatav,» rõhutas liikumislabori juht ja «Liikuma kutsuva kooli» programmi eestvedaja Merike Kull.
Rahvusvaheline kogemus näitab, et üks tõhusaim sekkumisviis on läheneda probleemile haridusasutuste kaudu. Kui teha laste ja noorte liikumisaktiivsuse ja tervise toetamiseks investeeringuid koolikeskkonda, on need mõjusad, sest lapsed veedavad suure osa päevast koolis ja muutustest saavad osa kõik olenemata nende sotsiaalmajanduslikust olukorrast.
2016. aasta alguses alustas liikumislabor pilootprogrammi «Liikuma kutsuva kool». Sealt saadud kogemuse alusel teeb liikumislabor erakondadele järgnevad ettepanekud «Riikliku laste ja noorte liikumisprogrammi» arendamiseks ja rakendamiseks.
Lahenduste kättesaadavus. Programmiga «Liikuma kutsuv kool» loodavate lahenduste kättesaadavus koolidele on süsteemselt tagatud. Projektipõhiste tegevuste muutmine riikliku programmi osaks tagab tegevuste püsivuse, mis on strateegiliselt oluline positiivsete muutuste saavutamiseks laste ja noorte tervisenäitajates.
Liikuma kutsuvad keskkonnad. Soodustatakse koolimaja ja selle ümbruse kujunemist liikuma kutsuvateks keskkondadeks. Uusi koolihooneid ehitades ja vanu renoveerides arvestatakse teadlikult õpilaste liikumisvõimalustega nii ruumides kui õues. Iga kooli juurde peaks olema võimalik liikuda turvaliselt kas jala või rattaga.
Uued mõõdikud. Pööratakse rohkem tähelepanu laste kooliväsimuse ja tervise monitoorimisele. Lisaks headele õpitulemustele on oluline, et kooli lõpetaksid terved ja tervislike harjumustega noored. Lähtutakse põhimõttest, et kõikidel õpilastel on õigus käia tervislikus ja koolirõõmu toetavas koolis.
Innovatsioon ja parimad praktikad. Toetatakse sellist arendus- ja teadustööd, mille eesmärk on leida liikumist soodustavaid lahendusi ning levitada parimaid Eesti-siseseid ja rahvusvahelisi praktikaid.
Koostöö. Laste koolipäeva, vaba aja ja liikuvuse jaoks lahenduste leidmise ja kestlike liikumisharjumuste kujundamise nimel teevad koostööd paljud osalised - ministeeriumid, ülikoolid, koolid, lapsevanemad, tervishoiusüsteem, kogukonnad, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ja erasektor.
Praegu kuulub «Liikuma kutsuvate koolide» pilootvõrgustikku 40 kooli üle Eesti, kus õpib üle 18 000 õpilase. Esimesena sellega ühinenud koolidel on ette näidata edulugusid liikumisaktiivsuse ja koolirõõmu suurendamisel ning kooliväsimuse vähendamisel. Samuti osutavad rahvusvahelised kogemused liikumise soodsale mõjule laste õpitulemustele.