/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/12/7896417t1h016a.jpg)
Hingeline üksindus on südame tervisele kahjulik ning seda seostatakse aina enam haiguste halvenemise ja enneaegse surmaga.
See tähelepanuta jäänud faktor võib kaasa tuua enneaegse surma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üksildus ja sotsiaalne isoleeritus on ühiskonnas üha suuremaks väljakutseks, vahendas Health Europa. Juba 2013. aasta uuringus tehti kindlaks, et 59 protsenti üle 52-aastastest kehva tervisega inimestest tunneb end sageli üksildasena. Taanlaste värskes uuringus tuntakse aga muret selle üle, kas üksindusel on ka mõju südame tervisele ning enneaegsele surmale.
«Üksilduse tundmine on tänapäeval sagedasem kui kunagi varem, aina rohkem inimesi elab samuti üksinda. Varasemad uuringud on näidanud, et üksildust ja sotsiaalset isolatsiooni seostatakse südame isheemiatõve ja insuldiga, kuid üksinduse mõjusid pole veel uuritud eri südame-veresoonkonna haigustega inimestel,» tutvustas uuringu autor Anne Vinggaard Christensen Kopenhaageni Ülikooli haigla südamekeskusest.
Uuringus võeti luubi alla ligi 13 000 südame isheemiatõve, arütmia või südameklapi rikkega patsienti ning vaadeldi, kas nende seisundite halvenemise taga võis olla puudulik sotsiaalne võrgustik. Patsiente küsitleti viies Taani tervisekeskuses, küsimusi esitati nii füüsilise vormi, vaimse tervise, suitsetamise, sotsiaalse tugivõrgustiku kui ka muude elustiilitegurite kohta. Sotsiaalse toetuse kohta märgiti ära, kas inimene elab üksi või koos kaaslas(t)ega ning esitati veel küsimusi, kas tal on vajadusel kellegagi rääkida ning kas ta tunneb end vahel üksildasena isegi siis, kui on kellegagi koos.
Christenseni kinnitusel oli oluline seda küsida, sest inimene võib elada üksi ja mitte tunda end üksikuna, samas ka kellegagi koos elades võib ta vaimselt tunda ikkagi üksildust. Tulemustest selgus, et üksilduse tundmine esines kõigil halvenenud tervisega patsientidel olenemata nende haiguse tüübist. Üksildust seostati peaaegu kahekordistunud suremusriskiga nii naistel kui ka meestel. Üksildastel meestel ja naistel esines kolm korda suurema tõenäosusega ärevuse ja depressiooni sümptomeid ning neil oli madalam elukvaliteet kui inimestel, kes üksildust ei kogenud.
«Üksildust võib südamehaigetel pidada nii enneaegse surma, halveneva vaimse tervise kui ka langeva elukvaliteedi ette ennustajaks. Siin tuleb vahet teha üksi elamisel ja üksildusel, sest viimase tundmine on nii meestel kui ka naistel tugevama mõjuga,» nentis Christensen. Ta lisas, et tervishoiutöötajad peaksid seda riski tähele panema. «Uuring näitas, et juba kahele küsimusele vastamine annab infot inimese tunnetest ning tõenäosusest tema tervise halvenemiseks.»