Üle 35-aastaselt sünnitavate emade lapsi ähvardab suurem südamehaiguste risk

Beebi. Foto: Panther Media/Scanpix

Lastel, kelle sünnitas üle 35 aasta vanune ema, võib välja kujuneda nõrgem kardiovaskulaarsüsteem, mis paneb nad suuremasse südamehaiguste tekke ohtu.

Kuna naised asuvad üha varem karjääri tegema ning reproduktiivmeditsiini võimalused aina paranevad, kasvab seetõttu ka beebide arv, kelle sünnitab vanem kui 35-aastane ema, vahendab Daily Mail. Mida vanem on aga ema, seda suurem on nii tal endal kui ka lapsel tervisehäirete tekkeks. Samas on ohus ka need lapsed, kes sünnivad kunstliku viljastamise teel või kelle viljastamiseks kasutati ema varasemalt külmutatud munarakke, selgus uuringust. Kuna loote arengus mängivad rolli nii platsenta kui ka munarakkude vanus, olgu need külmutatud või mitte, ei pruugi ka sel teel sündinud lapsed pääseda südamehaigustest.

«Meie uuring on oluline, kuna see parandab arusaama vanemana sünnitamise mõjudest ning sellega ka lapse hilisemast arengust,» selgitas uuringu juhtivautor, dr Sandra Davidge naiste ja laste terviseuuringute instituudist. Siiski rõhutas ta, et kõrgemad riskid ei peaks naisi beebimõttest eemale peletama, vaid raseduseks ning lapsesaamiseks tuleb lihtsalt paremini ja turvalisemalt valmistuda.

Juba varem on teada olnud, et mida vanem on sünnitaja, seda kõrgema riskiga on raseduse kandmine ning sündiva lapse tervis. Näiteks suureneb ema vanuse kasvades risk kromosoomi kõrvalekaldega, näiteks Downi sündroomiga lapse sünnitamiseks. Suurem on ka tõenäosus rasedusaegse diabeedi tekkeks ning paraku ka raseduse enneaegseks katkemiseks.

Vananedes väheneb naisel nii munarakkude arv kui ka kvaliteet, see protsess hakkab kiirenema pärast 35. eluaastat. Kuna keha hakkab kiiremini vananema, kasvab nii naistel kui ka meestel risk krooniliste tervisehäirete tekkeks.

Dr Davidge märkis, et rasedus on põnev sündmus ning seda eriti kardiovaskulaarsüsteemi seisukohalt. Nimelt suureneb rasedusega naise kehas vere hulk, süda muutub pisut suuremaks ja pumpab tugevamini verd, et see jõuaks ka areneva looteni. Need muutused ei pruugi tekitada kõrvalekaldeid naise vererõhus, kuid kuna need panevad kehale siiski suure koormuse, on selle osas rohkem ohustatud jällegi vanemad naised. Nemad on eriti tundlikumad preeklampsia suhtes. Tegu on rasedusaegse haigusega, mida iseloomustab vererõhu tõus ning neerude töö häirumisest tingitud valgu eritumine uriini.

Preeklampsia tekkepõhjused on ebarelged, kuid seda seostatakse platsenta verevarustuse halvenemisega. Kuna platsentat verega varustavad veresooned on kitsamad, võib neis koguneda liigne surve. Niisamuti on häiritud platsenta varustamine toitainetega, mis võib häirida loote arengut, selgitas dr Davidge. Nende kahe teguri koosmõjul kujunebki see, kui vastuvõtlik on loode krooniliste, sealhulgas südamehaiguste osas ning milliseks kujunevad tema geenid ja kardiovaskulaarsüsteem.

Sellest riskist ei pääse ka need lapsed, kelle ema kasutas vanemana kunstlikku viljastamist. «Asi pole ainult vanemas munarakus, vaid kogu emaka vastuvõtlikkuses, kogu pinnases ja seemnes,» selgitas Davidge. Seepärast tuleb teatud riskidega arvestada nii vanemana sünnitaval kui ka kunstlikku viljastamist kasutaval emal.