Kardioloog: enamik suure riskiga patsientidest ei suuda elustiili muuta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kuldne standard, kuidas teha kindlaks isikud, kel lõpuks kujuneb välja kardiovaskulaarhaigus, ja kuidas nende riski vähendada, puudub.

FOTO: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

Sageli esinevad erinevad südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegurid koos ning hakkavad üksteisele mõju avaldama. Kolesterooli alandamine statiinidega vähendab oluliselt kardiovaskulaarset riski. 

Südame-veresoonkonnahaiguste ja suhkruhaiguse esinemissagedus kasvab kogu maailmas ning kardioloog Tiina Uuetoa sõnul on WHO hinnangul järgmisel kümnendil juhtivad (mittenakkuslikud) surmapõhjused lisaks vähile ja kroonilistele respiratoorsetele haigustele just kardiovaskulaarhaigused ja diabeet, avhendab Med24

Rasvumine on oluline kardiovaskulaarhaiguste riskitegur. Viimase 40 aasta rasvumise andmetest rääkides nentis Uuetoa, et globaalne vanusega standardiseeritud rasvumine on sagenenud maailmas kaheksa korda. Lisaks on maailmas kuus riiki, kus laste rasvumus on enam kui 30 protsenti.

Vaadates sama ajavahemiku hüpertensiooni andmeid, võib samuti täheldada haiguse olulist sagenemist – hüpertoonikute arv on nimelt kasvanud 90 protsenti. Suure riskiga piirkondadeks loetakse Ida-Euroopat, Kesk-Aasiat ja Lõuna-Aafrikat. Majanduslikult arenenud lääneriikides ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikides on samas täheldatav oluline vererõhu langus – kõrgema hüpertensiooni esinemissagedusega piirkondadest on need muutunud hüpertensiooni madalama esinemissagedusega piirkondadeks. 

Kardiovaskulaarhaiguste riskifaktorid on ateroskleroosi eelkäijad ning seetõttu ka ravi sihtmärgid. Kuldne standard, kuidas teha kindlaks isikud, kel lõpuks kujuneb välja kardiovaskulaarhaigus, ja kuidas nende riski vähendada, puudub. Samas on uuringutes leitud, et nelja peamise südameveresoonkonna riskifaktori, hüpertensiooni, düslipideemia, suitsetamise ning veresuhkru ainevahetushäire, mõjutamisega on võimalik vähendada kardiovaskulaarsuremust 72–92 protsenti ja võita elueas 5,8–9,5 aastat.

Sageli esineb mitu riskifaktorit koos

Diabeetikul võib täheldada traditsiooniliste ja mittetraditsiooniliste kardiovaskulaarsete riskifaktorite koostoimet: geneetiliste faktorite ja keskkonnategurite mõjul kujunevad välja vistseraalne rasvumine, põletik, insuliiniresistentsus ning hüperinsulineemia ja endoteeli düsfunktsioon, kaasuvad glükoositalumatus, ebanormaalne hemostaas. Kõrgenenud vererõhk ja düslipideemia viivad koos eelnevate faktoritega kardiovaskulaarse haiguse väljakujunemiseni.

«Riskifaktorid on omavahel interaktsioonis,» selgitas dr Tiina Uuetoa, lisades, et meil Euroopas on toimunud oluline nihe – üha rohkem on suure riski patsiente mitme riskifaktoriga.

Elustiilimõjutamisega saab LDL-kolesterooli vähendada umbes 30–35 protsendi ulatuses. Sageli on vajalik ka medikamentoosne ravi. Uuringute järgi väheneb statiinide kasutamisega kardiovaskulaarne risk elanikkonnas oluliselt: suuremate koronaarsündmuste, revaskulariseerimise ja insuldi risk väheneb iga 1 mmol/l LDL-kolesterooli vähenemise kohta 20 protsenti.

Lipiide langetavad statiinid on tõhusad

Et enamik suure riskiga patsientidest ei suuda muuta elustiili, on Uuetoa sõnul statiinid preventsioonis asendamatud. Primaarne preventsioon on statiini kasutamisel näidustuseks 75 protsendil patsientidest. Uuringute tulemused näitavad, et mida kauem statiini kasutada, seda ilmekam on kardiovaskulaarne kasu. Suurim eakatel tehtud randomiseeritud kontrollitud uuring statiiniga kinnitas, et suure riskiga eakatel ei peaks statiinravi vältima.

Teada on, et südame isheemiatõbi on üle 65 aasta vanustel kõige sagedasem surma põhjus, samas on statiinravi kardiovaskulaarsete riskifaktoritega eakatel alakasutatud. Probleemidena on välja toodud, et statiinid on osa massiivsest polüteraapiast ning kardetakse kõrval- ja koostoimeid.

Ravivastus on eakatel ebaselgem, lihaskaebused jm kõrvaltoimed esinevad neil sagedamini, kasu ja riski suhe on statiinide alternatiivide kasutamisel ebaselgem, laborivastuste ja kliiniliste muutuste interpreteerimine on ebakindlam ning väheneb kõrgenenud LDL-kolesteroolitaseme kui riskifaktori suhteline tähendus.

Mis puudutab statiinide kõrvaltoimeid, siis tegelikkuses esineb neid arvatust vähem ehk umbes 10 protsendil patsientidest. Eluohtlikud kõrvaltoimed on üliharvad. Ebasoovitavamaid kõrvaltoimeid saab Uuetoa kinnitusel vältida ning nende tekkimisel need tõhusalt kõrvaldada. Kasu statiinidest ületab igal juhul võimaliku kahju või kõrvaltoimete negatiivse efekti. 

Populaarne

Tagasi üles