Homme on põhjust verd loovutama minna

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Veredoonor.

FOTO: Meelis Meilbaum

14. juunil tähistatakse veredoonorluse päeva, mille tänavune juhtmõte on «Iga mõne sekundi tagant vajab keegi kusagil vereülekannet. Ole abivajaja jaoks olemas. Anneta verd. Jaga elu!», ühtlasi avaldatakse tänu kõigile vabatahtlikele vereloovutajatele.

Tänavune Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kampaania keskendub sellele, et veretoodete ülekanne ning verest valmistatud ravimid aitavad igal aastal miljoneid elusid säästa, teatas PERHi verekeskus. See aitab eluohtlikke haigusi põdevatel patsientidel elada kauem ja parema elukvaliteediga ning toetada kompleksseid meditsiinilisi ja kirurgilisi protseduure. Samuti on see olulise elupäästva rolliga emade ja vastsündinute puhul ning reageerimisel inimtegevusest ja loodusõnnetustest põhjustatud katastroofide korral.

Üks võimalus aidata on loovutada verd. Annetades regulaarselt doonorina verd, saavad verekeskused tagada, et neil on alati piisavad verevarud, et ka kriisisituatsioonides abivajajaid kiirelt ja tõhusalt aidata.

«Piisava koguse ohutu vere olemasolu kõigile vereülekannet vajavatele patsientidele sõltub eelkõige neist, kes väärtustavad doonorlust ning peavad seda tervisliku eluviisi osaks,» märkis PERHi verekeskuse tootmisjuht-ülemarst dr Erna Saarniit rõhutab. Tema sõnul on inimeste lahkus kriisiolukordades verd anda ülimalt tänuväärne, kuid enim aitab see, kui on piisavalt regulaarseid doonoreid.

Täisvere loovutuste vaheline minimaalne intervall on meestel 60 päeva ning naistel soovituslikult 90 päeva. Regulaarne vereandmine tagab igal vereloovutusel doonori tervisekontrolli ja tervisenäitajate jälgimise ning laboris teostatavate analüüside tulemuste dünaamilise hindamise. Regulaarsete doonorite loovutatud veri on maksimaalselt ohutu nakkustekitajate suhtes, mis on näiteks eeliseks doonorivere valikul lastele verekomponentide valmistamisel. Samuti on regulaarsed doonorid oodatud afereesiprotseduuridele trombotsüütide ja plasma annetamiseks.

Vereandmine on doonori hindamatu kingitus patsiendile. Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Kõige sagedamini vajavad doonorverd vähihaiged, raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia, verejooksu, raske trauma ja mitmete teiste haiguste põdejad ning sünnitusabis eluohtlike verejooksude puhul.

Eestis on kogu elanikkonnast doonoreid 2,8 protsenti. 2013. aastast on nii doonorite kui ka vereloovutuste arv ning ka haiglate verevajadus tasapisi vähenenud, kuid selleks, et ka edaspidi õnnestuks kriise ära hoida, vajatakse pidevalt nii uusi kui ka püsidoonoreid – abivalmis inimesi, kelle jaoks vähemalt paar korda aastas verd loovutada on eluviis.

2017. aastal loovutasid Eestis 31 734 doonorit 55 057 korral verd. Keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta oli 1,7 ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne. Esmakordselt loovutas mullu verd 5084 inimest, moodustades 16 protsenti kõikidest doonoritest. Nende loovutuste toel kanti haiglates üle 68 676 doosi verekomponente kokku 14 495 patsiendile.

PERHi verekeskuses verd loovutanud doonoritel on olnud võimalus valida sümboolse meene asemel annetuskaart. Kogunenud kaartide abil annab verekeskus mõned korrad aastas magusatest kingitustest koosnevad pakid üle valdade vähekindlustatud peredele. Tänavuse veredoonorluse päeva eel anti Hiiumaa valla 86 vähekindlustatud pere lapsele kingikotid, milles on šokolaadid ja kaks purki mett. Kingipakkidesse on panustanud 344 doonorit.

Tagasi üles