12-aastane Downi sündroomiga Keira saab kunstniku annetuse toel ratsutamisteraapiat

Meru annetus. Foto: Tartu Ülikooli kliinikumi lastefond

Kunstnik Meriliis Rinne ehk Meru suunas oma isikunäituse müügitulust 1210 eurot TÜ Kliinikumi lastefondi kaudu Downi sündroomiga Keira ratsutamisteraapia kulude katteks.

12-aastane Keira on Downi sündroomiga tüdruk, kellel on kaasasündinud südamerike vasaku vatsakese puudulikkusega. Südamerikke tõttu esineb tüdrukul erinevate funktsioonide häireid, mistõttu on lapsel suurem vajadus igapäevaseks kõrvalabiks ja juhendamiseks.

Raviarstide hinnangul on tüdrukule näidustatud ratsutamisteraapia, mis aitab parandada üldist füüsilist võimekust, koordinatsiooni, tasakaalu, rühti, peenmotoorikat ja tunnetust ning lisaks ka lõõgastab ja lõdvestab. Ratsutamisteraapia puhul on tegemist alternatiivse teraapiavormiga füsio-, tegevus-, kõne- ja psühhoteraapiale ning see on Keirale väga hästi mõjunud.

Kunstnik Meru näitus «Kui ma esimest korda roosat värvi nägin, tahtsin ma karjuda» oli Haus Galeriis avatud möödunud nädala lõpuni ning kunstnik suunas selle müügitulust 20 protsenti ehk 1210 eurot Keira ratsutamisteraapia toetuseks, mille katab lastefond iga kuu 90 euro ulatuses.

Meru rääkis, et me ei saa valida, kas ja kuidas siia ellu sünnime ning milline on meie perekond ja tervis. «Minu annetusakt on pigem isiklik tänu elu ees,» sõnas Meru. Ta selgitas, et see on usk sellesse, et meist eksisteerib midagi võimsamat. «Ilmselt kinnitab see ka seda, et kunstil on kõrgem väärtus kui lihtne materiaalsus ning see annab mulle sügavama põhjuse edasi maalimiseks.»

Lastefondi strateegiajuht Küllike Saar ütles, et Meru on olnud juba aastaid fondi toetaja ning korraldanud eri ettevõtmisi haigete laste toetuseks. «Käesoleval korral kogunes annetuseks 1210 eurot, mis on märkimisväärne summa ning katab enam kui aasta pikkuse perioodi kulutused Keira hipoteraapiale,» lisas Saar.

Meriliis Rinne on Londonis elav ja töötav eesti kunstnik, kelle töid on esitletud nii Tallinnas ja Londonis kui ka Tokyos, Kopenhaagenis, Oslos ja Berliinis. Ta õppis esmalt Tartu Ülikoolis õigusteadust, mis süvendas tema huvi paradokside ja sotsiaalse surve ehk teemade vastu, mida ta nüüd iseõppinud maalikunstnikuna lahendab.