Teeme selgeks: kas soja teeb mehed naiselikuks?

Sojaoad. Foto: Panther Media/Scanpix

Soja on vastuoluline toiduaine – paljud toitumisspetsialistid kiidavad seda kui vegansõbralikku valguallikat, teised aga vaidlevad, et see mõjub meessuguhormoonidele halvasti.

Mitu uuringut on otsinud seoseid meeste seksuaaltervise ja sojatarbimise vahel, vahendab Independent. Näiteks on seostatud regulaarset sojatarbimist sellega, et meeste spermas muutub seemnerakkude kontsentratsioon madalamaks. Seda kinnitati näiteks 2008. aastal valminud Harvardi Ülikooli uuringus. See oli üsna levinud ülekaaluliste või rasvunud meeste seas, kes sõid igapäevaselt pool portsjonit sojatooteid.

2011. aastal vaatles üks uuring soja mõju 19-aastasele noormehele, kes tarbis seda vegandieedi osana üsna suurtes kogustes. Pärast hoolikat analüüsi ilmnes, et tema testosterooni tase langes oluliselt. Noormehel seostati erektsioonihäirete teket ning sugutungi vähenemist just suurte sojakoguste söömisega.

Samas paneb toitumisnõustaja Rhiannon Lambert südamele, et tegu on vaid ühe inimese tervisemõjudel põhineva uuringuga. Noormees oli lisaks sellele diabeetik ning tulemustes võisid seega rolli mängida teisedki tegurid. «Me ei saa ühel mehel põhineva uuringu tulemusi laiendada suuremale elanikkonnale,» rõhutas Lambert.

Uuringuid soja mõjudest on tehtud ka laborihiirte peal. Isastel rottidel lasti kokku puutuda sojaühendi isoflavooni suurte doosidega juba siis, kui rotid olid alles emaüsas. Ilmnes, et isasrottide suguorgani areng jäi seetõttu kiduraks. Sellisele tulemusele on tulnud kaks sarnase sisuga uuringut. Siiski on ilmselge, et rotid pole nagu inimesed ning Lambert vaidles siingi, et taolisi uuringuid ei saa täiesti usaldusväärseks pidada.

Soja kohta on levinud arvamus, et see viib hormonaalse tasakaalu rivist välja, lisas dietoloog Nichola Ludlam-Raine. See tähendab, et soja seostatakse meestel testosteroonitaseme alanemise ja östrogeeni tootmise suurenemisega. Dietoloogi sõnul on seegi müüt tekkinud loomadel läbi viidud uuringute tõttu, kellele on manustatud suuremas koguses soja kui inimene tavaolukorras tarbiks. «Loomad omastavad soja teisiti kui inimesed ning neid kahte ei anna võrrelda,» rõhutas ta.

Samas peab kriitiliselt vaatlema ka neid uuringuid, mis kiidavad soja häid omadusi, kuna vähemalt osa neist on viidud läbi inimeste poolt, kelle huvides on soja reklaamimine supertoiduna. Näiteks 2010. aastal esitleti uuringut, mille valmimist juhtis dr Mark Messina. Tegu on sojatoitumise instituudi juhiga, kes on avaldanud ka raamatu sojaubade heast tervisemõjust. Uuring väitis, et sojal pole meestele feminiseerivat mõju. Messina osales samal aastal veel ühe uuringu koostamisel, mis väitis, et sojavalgul ega isoflavoonidel pole mingit mõju mehe suguhormoonidele.

Olenemata soja vastuolulisusest kinnitavad toitumiseksperdid Lambert ja Ludlam-Raine, et soja on osa tervislikust toitumisest ning seda eriti taimetoitlaste ja veganite jaoks. Mõõdukas sojatarbimine võib aidata vähendada kolesteroolitaset ja seda on tõestatud mitme uuringuga, kinnitas briti dietoloogide ühingu pressiesindaja. «Sojapiim on kahtlemata üks parimaid lehmapiima alternatiive veganitele, kuna see sisaldab rohkem valku kui pähkli- ja riisipiimad,» lisas ta. Samuti sisaldavad sojaoad vajalikke kiudaineid.

«Soja on suurepärane valguallikas taimetoitlastele ja veganitele, ka meestele. Soja söömisel on positiivne efekt vere kolesteroolitasemele ja see aitab ennetada südamehaigusi,» täiendas Ludlam-Raine. USA toidu- ja ravimiamet (FDA) seevastu sojat enam tervisliku toiduna ei propageeri, kuna teaduslikud tõendid ei pruugi olla erapooletud ning usaldusväärseid soja soosivaid tõendeid pigem napib. Lambert kinnitas, et 1-2 portsjonit sojatooteid päevas on nii tervele mehele kui ka naisele ohutu, ent soja ümber säilib siiski skeptitsism.