Miks kukub stressi kogedes nii palju juuksed välja?

Juuksekadu on ebameeldiv ja piinlik mure.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Igaüks kogeb vahel stressirikkaid olukordi. Kui stressist saab aga igapäevane kaaslane, häirib see nii vaimset tervist kui ka tekitab füüsilisi sümptomeid – mõni kaotab juukseid, teisel läheb nägu punniliseks.

Juustekaotust, milleni viivad füüsilised või vaimsed stressorid, kutsutakse telogen effluvium’iks, vahendab HuffingtonPost. Tegu on seisundiga, mille puhul juuksed langevad ajutiselt välja ühtlaselt kogu peas. Juuksed muutuvad sel juhul hapramaks ning kuni kolmandik neist võib minna liiga varakult puhkefaasi, mis tipnebki juustekaoga.

«Igal juuksekarval on oma eluiga, sealhulgas kasvuperiood, üleminek, puhkepaus ja väljakukkumine. Keegi ei mõistagi lõplikult seda keerukat mehhanismi juuksekarva elutsüklis. Teada on aga see, et stressorid viivad juuksekarva kiiremini puhkefaasi ja soodustavad väljalangemist,» selgitas dermatoloog dr Julia Tzu.

Stressijärgne juuksekaotus ei pruugi aga viia püsiva kahjustuseni. Dermatoloog dr Lauren Ploch kinnitas, et telogen effluvium faas ei põhjusta alati püsivat juustekaotust või kiilaspäisust. «Kiilaspäisus ei ilmne enne, kui kehas on pikalt olnud põletikuline protsess. Siia hulka kuulub ka alopecia areata ehk laiguline juustekadu – autoimmuunhaigus, mis tekitab üle pea paljaid laike. Ka selle võib vallandada tugev stress,» lisas ta.

Dr Plochi sõnul ilmneb ajutine juuksekadu enamasti kolme kuu jooksul pärast stressirikast sündmust või perioodi. Samas on selline juustekadu üldiselt ka märk, et uued juuksed hakkavad nende arvelt peale kasvama ning need peaksid saama paremini nähtavaks kolme kuni kuue kuu möödudes.

Keskmiselt kaotab inimene iga päev 50-100 juuksekarva ja see on täiesti normaalne, kuna kokku on meil neid umbes 150 000. Seega pole loomulik kadu kuidagi nähtav. Kui juuksed jäävad aga pead katsudes pihku ning ummistavad kraanikaussi, on käes juba probleem. Dr Tzu soovitab pöörduda arsti poole, kui märkad, et juuksed langevad välja teatud kohtadel peas, tekitades sinna hõreda laigu. Ajutisel stressirohkel perioodil ei soovita dr Ploch aga liigselt muretseda, sest juuksekasv pole elutähtis funktsioon ning on pigem tavapärane, et stressiga see väheneb.

«Kui keha kogeb stressi, lülitub see iseenesest ellujäämisrežiimile ning pöörab rohkem tähelepanu elutähtsatele funktsioonidele – juuste ja küünte kasv seda ei ole,» sõnas ta. Näiteks esineb ajutist juuksekadu sageli ka noortel emadel ning sellegi võib kirjutada psühholoogilise stressi arvele, mis kaasneb lapsesaamisega. Üldjuhul taastub värske ema juuste seisund aasta jooksul. Hoopis teine seisund on aga trihhotillomaania, mille puhul kiusab inimest vastupandamatu tung juukseid, ripsmeid või kulmukarvu välja kiskuda. Siinkohal on aga tegu vaimse tervise häirega, mida seostatakse suure ärevusega.

Juuste seisundi taastab elustiili muutmine. Ennekõike on vajalik piisavalt magada ning tegeleda meeldivate asjadega, mis vähendaks stressi. Dr Ploch soovitab tähelepanu pöörata ka tasakaalustatud toitumisele, mis tagab vajalike vitamiinide kättesaadavuse ja sellega ka kaunite juuste kasvu. Juuksekao murega võib pöörduda ka spetsialisti poole, kuna pole põhjust jätta juuksekao põhjust diagnoosimata, rõhutas Ploch.

Tagasi üles