/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/18/7908369t1h6fa6.jpg)
Valu võib esineda koos vigastusega, aga vigastus võib esineda ka ilma valuta ja valu ilma vigastuseta, rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla füsioterapeut Taavi Metsma ERR Novaatorile.
Füsioterapeut: kuni poolt rahvastikust vaevab püsiv teadmata põhjusega valu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Püsiva valu esinemissagedus on eri allikate kohaselt kolmandikul kuni pooltel inimestel rahvastikust ning selle täpsetest põhjustest on veel palju teadmata. Püsiva valu käes kannatajaid on maailmas rohkem kui südamehaigeid, diabeetikuid ja vähihaigeid kokku, ning seetõttu on see meditsiinisüsteemis suur ja kulukas probleem, kirjeldas Metsma.
Varasem vigastus on üks suurimaid tegureid, miks närvisüsteemi tundlikkus võib pikemaks ajaks püsima jääda, kuid tegelikult ei pea inimene end selle jaoks üldse vigastamagi. Ainuüksi informatsioon koormusest või ärritusest võib samuti tekitada inimesele tunde, nagu keha oleks vaja kaitsta ning ta aju tekitab valuaistingu, põhjendas füsioterapeut.
Loe valudest pikemalt ERR Novaatorist.