Mikrobioloogide rõve leid: dipikastmest võib saada nii noro- kui herpesviiruse

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Köögiviljad dipikastmega.

FOTO: Elena Elisseeva / PantherMedia / Elena Elisseeva

Kartulikrõpsud, köögiviljakangid ja muud näksid koos dipikastmega kuuluvad pea iga peolaua juurde. Toitude korduv dippimine loob aga hea kasvupinnase haigusetekitajatele ning soodustab nende levikut.

Eri dipikastmete kaussidesse võivad sattuda haigusetekitajad, mis levitavad edasi noroviirust ja isegi huuleherpesviirust, juhul kui keegi dipib oma toitu kastmes mitu korda, vahendab Daily Mail. Samal teel võib levida ka streptokokkbakter, mis tekitab mitmeid haigusi. 

Oht tekibki sellest, et keegi hammustab kastmesse kastetud toitu ning seejärel sirutab käe sama toiduga uuesti kastmekaussi, kuhu võib seda tehes levida tema sülg. Süljes elavad tuhanded mikroorganismid ning niimoodi võivad nad kastmekaussi sattuda ja seal paljuneda, avalikustasid mikrobioloogid Channel 4 saates «Food unwrapped».

Teadlased selgitasid veel välja, milliste dipikastmete sees on mikroorganismide paljunemine eriti tõenäoline. Siin on murekoht jällegi peol pakutav dipikaste, sest üldiselt jäetakse see mitmeks tunniks tuppa lauale. Soe keskkond on viirustele meelepärasem ning see teeb ka nende paljunemise võimalikumaks. Teadlased katsetasid viiruste levikut kolme populaarse kastme – kreekapärase kalamarjast taramasalata kastme, hummuse ja tavapärase hapukooredipi peal.

Selgus, et mida venivama konsistentsiga kaste, seda soodsam oli seal viiruste levik. Teadlane Matt Tebbutt kastis kartulikrõpse kõigi kolme kastme sisse ning jälgis, kuidas areneb neis mikroorganismide levik. Eraldi hoiti kastmed, kuhu ei sattunud sisse sülg ning kastmed, millesse dipiti üht toitu mitu korda. Ilmnes, et kahe tunniga kasvas mikroorganismide hulk saastunud hapukooredipis sajakordseks. Vähim said mikroobid kandepinda hummuses, isegi pärast seda, kui sinna oli toitu mitu korda dipitud. Tebbutt usub, et see on tänu hummuse tihkele konsistentsile.

«Kui dipikaste on kõigile jagamiseks, tuleks tähelepanelikum olla veniva koostisega kastmete suhtes, sest need tilguvad tihti kaussi tagasi ja soodustavad sülje levikut toidu pealt anumasse,» nentis Tebbutt.

Toiduohutusekspert Jonathan France lisas, et kui kastmesse satub noroviirust, streptokokki või herpesviirust põdeva inimese sülg, siis piisab ka väga väiksest kogusest, et kaste muutuks kõigile teistele nakkusohtlikuks.  

Tagasi üles