Proviisor: kust tuleb arvamus, et apteeker ei saa apteegipidamisega hakkama?

Benu apteek. Foto on illustratiivne. Foto: Urmas Volmer

Kes on vähegi seotud apteegiteemaga, on märganud, milline meediasõda on seoses apteekide omandireformiga lahti läinud. Kust tuleb vastalistel veendumus, et apteeker apteegipidamisega hakkama ei saa, küsib proviisor ning Eesti apteekrite liidu esinaine Ülle Rebane.

Kas keegi kahtleb, et advokaat või notar ei saa oma büroode pidamisega hakkama? Kas perearstid ei saa hakkama perearstipraksistega? Ei ole põhjuseta antud taoliste erialade esindajatele õigust ise otsustada oma tegevuse üle. Täpselt samuti on enamikus Euroopa riikides ja peaks olema ka Eestis proviisorite ja apteekide puhul.

Kust tulevad praegu artiklid stiilis «mu proviisorist ema on šoki äärel, et peab hakkama apteeki pidama»? Nagu sunniks keegi selleks! Või: «meil ei leidu proviisoreid, kes tahaksid apteeki pidada. Omandireformi järgselt pannakse suur osa apteeke kinni ja teenus muutub kättesaamatuks!»

Inimesi hirmutatakse alusetult, justkui keegi jääks tulevikus ravimitest ilma. Ei loe see, et proviisorid ütlevad, et nad soovivad pidada apteeke. Ei loe ka see, et oleme proviioritena läbi viinud küsitluse endi hulgas. Ei loe Med24 ega Faktum Ariko küsitlus, mille telllisime ainult seetõttu, et meid ei usutud.

Demagoogia teemal, et ketiapteegid ei saa oma haruapteeke kolida maapiirkondadesse. Millal enne on apteegiketid pidanud (mõne üksiku erandiga) apteeke vähese nõudlusega piirkondades ehk maal? Maal on olnud ja on senimaani apteekide pidajateks proviisorid, keda võib nimetada tõeliseks maa soolaks. Olles ainus töötaja omaenda apteegis, ei saa nad endale isegi vabu päevi lubada. Lubage naerda selle peale, et apteegikett sellist ebatasuvust lubaks!

Mida teevad poliitikud? Pange tähele, neid on vaid üksikuid, aga seda valjemini karjuvad. Karjuvad need, kes on hädas oma tulevase valimiskampaania rahastamisega. Suure raha ootus on see, mis paneb oma seniseid tõekspidamisi ja lubadusi muutma ning uusi jumalaid teenima. Nimetatud jüngrite lobitöö on mõjutanud ka justiitsministeeriumi ja konkurentsiametit.

Konkurentsiametil on huvitav ettepanek- «kui seaduse täitmist pole võimalik tagada (ei tea, miks), peab uue seaduse tegema.» Kes vastutab selle eest, et konkurentsiamet oma tööd korralikult teeks? Selle asemel, et karjuda nagu «tankistproviisorite» tekkimine on põhjuseks, et seadust muuta, võiks oma tööd korralikult teha.

Alati kui antakse võimalus, tekib seadusest kõrvalehiilijaid. See on ilmselt kõigi erialade puhul võimalik. Proviisorid ei ole selle üle uhked, et meie hulgas on ketiapteekide poliitika ja huvidega kaasajooksjaid. Peame taolise «lastehaiguse» üle elama.

Tahaksin öelda oma apteekritest kolleegidele, et nad oleks sirge seljaga ja suhtuks meediakajastustesse kriitikameelega. Kõik ei ole tõde, mis kirja pandud. Tark on see, kes oskab vahet teha!