Helary Lainjärv: patuste arstide avalikustamine meenutab keskaegset nõiaprotsessi (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Medihubi tegevjuht Helary Lainjärv.
Medihubi tegevjuht Helary Lainjärv. Foto: Kristjan Teedema

Üle kümne aasta Soomes arstina töötanud Medihubi tegevjuht Helary Lainjärv kirjutab Med24 portaalis, et eksinud arste pekstakse meedias, kuna terviseamet ei suuda täita oma peamist funktsiooni.

Eesti Päevaleht ja Delfi on kirjutanud ridamisi artikleid Soomes kõlbmatuteks tunnistatud, kuid kodumaal töötavatest tohtritest. Sealjuures on uus trend arstide nimed ja mõnel juhul ka pildid kõigile avalikuks teha. Üks paljastus järgneb teisele, meediamasin kogub hoogu. Vaja on leida kõik patustanud arstid, et nad pimedatest kabinettidest (sh ka Viru Vanglast) päevavalgele tirida, neid patsientide ja kolleegide ees häbistada ning rahvast hoiatada ühiskonnaohtliku elemendi eest.

Ühe hetkega on oma igapäevast leiba teenivast meedikust saanud avaliku elu tegelane. Kas kellelgi tuleb pähe mõte, mis sellest eksinud ja Soomes litsentsi kaotanud arstist edasi peaks saama? Vähegi empaatilisem meedik ei suuda pärast sellist klaperjahti enam üldse normaalselt tööd teha. Teda jäävad elu lõpuni saatma ärevus, halb maine ja kolleegide altkulmu pilgud. Kuidas muutuks suhtumine siis, kui mõni avalikult häbistatud meedik sooritaks selle tulemusel enesetapu, kuna ei näe enam elule ja karjäärile väljavaateid?

Kuidas patud lunastada?

Kohati meenutab eksinud arstide avalikustamine keskaegset nõiaprotsessi. Kas on mingigi võimalus, kuidas arstid võiksid teenida lunastuse rahva ja meedia silmis ning tehtud vigadest õppida? Kas tõesti on ainsaks võimaluseks arst pattudest vabastada ta vette visates: kui arst vajub põhja ja lõpetab tegevuse meedikuna, siis on ta patust puhas, kui üritab rabeleda ja pinnal püsida ning arstitööd jätkata, siis tuleb teda meedias peksta, kuni vajub põhja.

Eesti on väga väike riik, kus on vähe inimesi. Igal inimesel, ka sellel, kes on tõepoolest eksinud, peab olema võimalus saada andestust ja elada edasi kogukonnas. Kui naelutame meedikud häbiposti või saadame nad kogukonnast minema, siis kahjuks pole meil kedagi panna nende asemele.

Eestis ei kasva tavainimesed ega arstid puu otsas, juba praegu on meedikutest tõeline põud. Arstide väljaõpe kestab kümme aastat, riik kulutab suure hulga raha lootuses, et saaksime juurde ühe tubli ja ühiskondlikult olulise kodaniku. Eksinud arste tuleb proovida aidata õigele teele, vajadusel piirata nende õigust töötada, õpetada ja superviseerida. Mitte mingil juhul ei tohi õigustada ebapädevust või ravivigu, neid kinni mätsida või varjata, kuid arsti hävitamine meedias pole õigustatud.

Kui riik õgib nagu Kronos ära iseenda lapsed, siis saavad lapsed lihtsalt varsti otsa. Ravijärjekorrad on juba praegu pikad ja kättesaadavus halb. Kahjuks pole väikesel ühiskonnal teha muud, kui leppida, et kõik meedikud pole ühtviisi teravad pliiatsid, kuid nende välja kihutamisel kaotame väärtuslikku ressurssi.

Ühe patu eest ei peaks häbistama kaks korda

Selleks, et analoogne juhtum ei korduks, tuleks muuta kehtivat süsteemi nii, et ühes Euroopa Liidu liikmesriigis litsentsi kaotanud meedik peab sooritama uuesti lõpueksamid ja läbima praktika kogenud kolleegi järelevalve all. Siis ei peaks sama arsti kaks korda häbistama ühe patu eest, esmalt Soomes ja seejärel Eestis. See eeldab paremat infovahetust ametite vahel ja ka seadusemuudatust, et terviseametil oleks õigus käivitada vajalikud resertifitseerimise protsessid. Siinkohal oleks terviseameti ja sotsiaalministeeriumi ametnikel mõistlik peeglisse vaadata, kuna ajakirjandus on asunud nende tegevusetuse tõttu meediakohut pidama.

Vaevalt et leiduks arste, kes ilma terviseameti loata jätkaks Eestis praktiseerimist. Kui selline tahtlik rikkumine siiski avastatakse, oleks tegemist juba ohtliku pretsedendiga. Sellisel juhul oleks inimeste avalik hoiatamine litsentsita arsti eest meedias kindlasti vajalik. Terviseamet lubab neil arstidel aga Eestis tööd teha, nad pole siia tööle asudes seadust rikkunud. Järelevalve teostamine kvaliteedi ja tegevuslubade osas on terviseameti, mitte ajakirjanike kohustus. Eksinud arste pekstakse nüüd meedias, kuna amet ei suuda täita oma peamist funktsiooni.

Loe lugu täismahus Med24 portaalist.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles