Teadlased jälgivad inimeste enesetapumõtteid telefonirakendusega

Foto on illustratiivne. Foto: Jakub Krechowicz/PantherMedia

Katsejärgus rakenduse kasutajad kirjutasid argipäeva jooksul oma enesetapumõtetest ning uuringut läbi viivad teadlased jälgisid otse, mis hetkel olid ennasthävitavad mõtted kõige intensiivsemad. Tegemist on uue paradigmaga enesetappude põhjuste uurimise vallas.

Katse eesmärk on välja töötada uus ja loodetavasti tõhusam meetod, kuidas kiiresti reageerida riskikäitumisega patsiendi võimalikule soovile vabasurma minna. Katses osalejate nutitelefonidesse laetud rakendus mis palus neljal korral päevas katsealustel oma enesetapumõtteid ning nende tugevust hinnata. Teadlased jälgisid sisestatud andmeid reaalajas. Katsealuseid oli kokku 83, kellest 51 värvati katsesse vaimse tervise teemalisest internetifoorumist ning 32 katsealust olid katse ajal ravil Bostoni psühhiaatriakliinikus, vahendab Science News.

Harvardi ülikooli psühholoogi Evan Kleimani juhitud katse eesmärgiks oli avastada uusi viise, kuidas teadlased suitsiidikäitumist uurida saavad. Seni on põhjalikult keskendutud enesetapumõtetega inimeste pikaajalisele uurimisele, kuid sellised uuringud jätavad tähelepanuta enesetapumõtete mitmekesisust. Teadlased on esile toonud, et esineb üksteisest kaunis erinevat laadi enesetapumõtteid. Peale klassikalise musta masenduse esineb ka ärevusest ja stressi üleküllusest tingitud surmaiha. Pingest tingitud enesetapusoovi iseloomustab stressi järsule tõusule ennasthävitava sooviga reageerimine.

Enamasti võib see ka sama kiiresti mööduda, ent sääraseid kiirelt ülitungivaks muutuvaid mõtteid pole eriti põhjalikult uuritud just seetõttu, et enamik suitsiiduuringuid on keskendunud vastavate tungida ja mõtete pikaajalisele jälgimisele. Säärane lähenemine pole aga eriti tõhus intensiivsete, ent lühiajaliste enesetapumõtete uurimiseks. Kuigi rakenduse katsetamine andis teadlastele vaid esialgseid andmeid on tegemist paljutõotava uurimissuunaga.

Eks sellelgi lähenemisel on oma vigu. Kuna rakendus toetub enesetapusooviga inimese enda initsiatiivile, ehk siis kannataja peab ise teada andma kui pinged ja probleemid tema elus muutuvad haldamatuks, siis võib nii mõnegi probleemne periood märkamata jääda.

Katseid kirjeldav teadustöö ilmus teadusajakirjas Depression and Anxiety.