Juuksekarvad võivad määrata selle, kas inimesest saab alkohoolik

Suitsetamine ja alkohol olid suurimad vähi riskitegurid. Illustratsioon: Z Jan/PantherMedia/Scanpix

Juuksekarvades leiduv ühend võib määrata selle, kas inimesel on suurem tõenäosus alkoholitarvitamise häire tekkeks, selgus värskest belglaste uuringust. 

Antwerpeni Ülikooli teadlased analüüsisid juukseproove 40 inimesel, kel samaaegselt raviti alkoholitarvitamise häiret, vahendas Daily Mail. Tulemustest selgus, et neil patsientidel oli juustes suurema tõenäosusega kõrge etüülglükuroniidi ja etüülsulfaadi tase. Neid kaht ühendit toodetakse siis, kui alkohol kehas laguneb ning organismi pidama jääb. Kui see juhtub, on alkoholiühendid püsivalt kehas ja soodustavad alkoholismi väljakujunemist.

«Juukseid võib pidada potentsiaalseks biomarkeriks, mis ennustavad alkoholitarbimise häireid ning mida saaks kasutada tulevikus alkoholismi vastu võitlemisel,» selgitas uuringu juhtivautor dr Delphine Capelle. Uuringutulemused avaldati meditsiiniajakirjas Drug Testing&Analysis.

Teadlased usuvad, et juukseproove võib edaspidi kasutada alkoholismi diagnoosimises ja ravis ning neid on mugavam koguda kui vere- ja uriiniproove. Samuti on praktilisem neid transportida ja hoiustada.

Alkoholi tervist kahjustavaid mõjusid ei tohi alahinnata, isegi kui alkoholitarbimine pole näiliselt näiteks aasta-paari jooksul tervises midagi muutnud. Möödunud aasta augustis tehti kindlaks isegi alkoholitarbimise seos nahavähiga. Uuringus leiti, et juba pokaal veini või pool pinti õlut päevas tõstab teatud nahavähi vormide risk kümnendiku võrra.

Põhjus on selles, et alkoholis leiduv etanool võib ainevahetuse käigus laguneda atseetaldehüüdiks, mis kahjustab DNAd jäädavalt. Selle tulemusel on ka märksa tõenäolisem, et organismis hakkavad moodustuma vähirakud.